abilaevu haamerdama. Üks USA lennukikandja koos kahe hävitajaga uputati, aga USA laevad võitlesid vapralt ja pidasid vastu, kuni teiste Ameerika lennukikandjate lennukid appi jõudsid. Nüüd ei pidanud Jaapani närvid vastu ja ta hakkas kartma USA 3. laevastiku uut rünnakut. Sõja Lõpp Merelahing lõppes 25 oktoobril kokkupõrgetega saare idarannikul. Viimast lahingut on meresõjakirjanduses kutsutud sageli “Engno Lahinguks” Seal uputati neli jaapani lennukikandjat Armeede kaotused USA Jaapan Umbes 2800 haavatut Umbes 10000 meest 3 lennukikandjat 27 suurt ja keskmist sõjalaeva Kolm hävitajat 10 ristlejat 10 laeva Kolm lahingulaeva 3 hävitajat 10 hävitajat 1000- 1500 meest 4 lennukikandjat Kasutatud Materjalid http://miksike.ee/docs/referaadid2006/soda_vaiksel_ookeanil_evelinviks. jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Leyte_Gulf
Jaapanlaste kallaletung USA Vaikse ookeani laevastikule Hawaii saarestikus Oàhu saare sisemusse peitunud Pearl Harbori sadamas, on üks maailma tuntumaid sõjalugusid. Peale rünnakut liitus ka USA suuremahuliselt II maailmasõtta ning astus otsesesse sõtta Jaapaniga. Rünnak toimus pühapäeval 7. detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle suurrünnaku organseerijaks oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid plaani elluviijaks admiral Chhi Nagumo. Kasutada oli tal kuus lennukikandjat, mis mahutasid 450 lennukit, 4 ristlejat, 11 hävitajat ja 5 allveelaeva. Sihtmärgiks oli USA Vaikse ookeani laevastik, mis koosnes 93-st erilaevast, mille lhulgas oli 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 29 hävitajat, 5 allveelaeva, 9 miiniveeskajat, 10 miinitraalerit ja teisi abilaevu. Jaapanlaste õnnetuseks ja USA õnneks ei olnud mitte ühtegi USA lennukikandjat selle rünnaku ajal Pearl Harbori sadamas.
Ameerika lennukid startisid kolmelt lennukikandjalt nind ründasid Jaapani lennukikandjaid, aga vähese eduga. Ameerika osutus kogenematuks, sest pikeerivad pommitajad saatsid pommid üle sihtmärkide ja USA torpeedolennukid läksid rünnakule ilma hävitajate kaitseta. Nad tulistati peaaegu kõik alla. Jaapan arvas, et võit on käeulatuses. Seejärel tulid aga Ameerika pommitajad tagasi ja sel korral saatis neid edu. Varsti olid kolm Jaapani lennukikandjat leekides. Üks allesjäänud laev saatis oma lennukid Yorktowni, mida tabasid pommid. Yorktowni peale suundusid ka Jaapani torpeedolennukid ja laev tuli maha jätta. USA-l õnnestus viimaks aga viimasele Jaapani lennukikandjale 1:0 teha ja sellega oli lahing otsustatud. Jaapan oli kaotanud kõik oma neli lennukikandjat, Ameeriklastel oli veel kaks aga rivis. Lisaks kaotas Jaapan ühe raskehävitaja, 275 lennukit ja 3500 meest, samas kui USA-l tuli
Uus-Guinead. Kuigi nad võitsid selle lahingu, otsustasid jaapanlased mitte maabuda seal, see tähendas, et kuna siitpoolt ohtu polnud, võis USA Vaikse ookeani laevastiku ülemjuhataja admiral Nimitz viia oma laevad sellest piirkonnast välja, vastu Midwayd ähvardavale ohule. Yamamoto ei varjanud nimme oma kavatsust saari rünnata, sest tema kavatsus oli meelitada USA laevastik lõksu ja anda nii otsustav hoop. Yamamoto oli ülimalt enesekindel, ja ehkki kaks tema lennukikandjat olid remondis, otsustas ta jätkata teekonda Midway suunal. Tegemist oli ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurima armaadaga, kus oli oma 165 sõjalaeva ja 18 allveelaeva. Otsustavad päevad Midway lahingu esimene etapp algas 4.juuni vara hommikul, kui Jaapani väejuht Nagumo saatis 108 lennukit ründama Midwayd, et maabumist ette valmistada. Ta oli täiesti kindel, et läheduses pole ühtki USA
Iga aluse elueaks arvestatakse pool sajandit ja aastaseks ekspluatatsioonikuluks 160 miljonit dollarit. Globaalne kohalolek Ameerika Ühendriikide globaalse kohaloleku merel tagavad praegu eeskätt suured Nimitz klassi lennukikandjad. Need suudavad koostöös teiste rühma kuuluvate laevadega hävitada vaenlase laevu, lennukeid, allveelaevu ja maapealseid objekte, paigaldada miine ning täita muidki kaitse või ründeülesandeid. 2006. aastal hakati ehitama esimest lennukikandjat CVNX, kõige moodsamat ja täiuslikumalt varustatud ujuvat tehissaart. Valmima peab see aastal 2013 ja asendama praegu kasutuses olevat USS Enterprise'i. Stardiraja paiknemisviis ja konstruktsioon, nagu ka tehnovarustus, uuenevad oluliselt. Täiesti originaalne on idee muuta tüürpoordis stardikatapultide veeres asuv esimene tõstuk ehk elevaator raja elemendiks, mis kiirendab lennukite etteandmist trümmis asuvatest angaaridest
siiski Moskvasse, kuigi eelnimetatud allveelaevad on Põhjamere laevastiku nimekirjas. Probleemiks kujunenud ametikohtade komplekteerimine ning vägede varustamine tõi endaga kaasa ajateenistuskohustuse taaselustamise mereväes ja tsiviil asutustega uute lepingute sõlmimise. Lennukikandjate vähesuse tõttu paigutati merelennuvägi maismaa baasidesse ning osaliselt allutati lennuväele. Venemaa plaanib ehitada 2020. aastaks 3 uut 6 lennukikandjat. Põhjamere laevastik on Vene Föderatsiooni pioriteetseim laevastik, mille kodusadama asub Severomorskis ja väiksemad baasid Murmanski piirkonnas. Laevastiku põhiülesandeks on hoida oma strateegilised tuumaallveelaevad staatilises valmis olekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik allub lääne regiooni väeüksuste juhatusele ja jaguneb merel baseeruvateks üksusteks, merelennuväeks, merejalaväeks ning rannikukaitse üksusteks
Jaapani vägesid Filipiini meres ahistada. 13 juunil tormasid kaks maailma suurimat sõjalaeva Yamato ja Musashi Biaki saare poole, kuid siis pöördus põhja, et kokku saada admiral Ozawa Jisaburo laevastikuga, mis suundus Mariaanide poole. 19 ja 20 juunil kohtus Ozawa USA admiral Marc A. Mitscheriga Filipiini mere lahingus. Lahing käis nii meres, kui õhus. Esimesel päeval lasid ameeriklaste hävitajad alla 219/326'st Jaapani lennukitest. Samal ajal lasti kaa Ozawa kaks lennukikandjat merepõhja USA allveelaevade poolt. Järgmisel päeval lasti ka kolmas kandja põhja USA pommitajate poolt. Pärast seda taganes Ozawa Okinawa poole, kui tal oli järgi vaid 35 lennukit. See oli Jaapani lennukikandjatel põhineva aviatsiooni lõpp. Mitscher kaotas 26 lennukit ja 3 tema laeva said väikeseid kahjustusi. Strateegiline muutus Vaikses Ookeanis USA väed maabusid Saipanil 15 juunil. Ameeriklaste käes olid 10 augustiks nii Saipan, Tinian ja Guam
naftamaardlate vallutamine. Stalingradi lahing 1942. lõpp - 1943. a algus Kindral von Pauluse armee ümberpiiramine, vangistamine. Saksa armee I suur sõjaline kaotus. Lahingu käigus hukkus, langes vangi, jäi teadmata kadunuks u 1,5 mln meest. Jaapani kallalatung USAle ja USA astumine II maailmasõtta 1941 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit. 4 suurt ja 2 väikest lennukikandjat lähenesid Pearl Harborile kuni 350 km kaugusele, saatsid lennukid 2 lainena välja ja võtsid need uuesti vastu. Osales üle 350 lennuki. Rünnaku tagajärjed Löök halvas USA Vaikse ookeani laevastiku, see ei saanud takistada Jaapani vallutusi. Euroopa riigid võimetud kolooniaid kaitsma sõja/okupatsiooni tõttu Euroopas Jaapan laiendas oma valdusi Kagu-Aasias. USA sõttaastumine oli kergenduseks Suurbritanniale ja NSV Liidule
annaabi.ee 
