peatuvad hoolaual ja alles siis järgneb tõuge. 1.3 Käte tõuge Käte tõuke ülesandeks on keha horisontaalne liikumise muutmine vertikaalseks. Lennufaasis on esmalt käed väljasirutatud hüpperiistale. Keha asend ei tohi olla üle sirutatud, vaid peab olema sirge, vahel puusaliigesest veidi ette painutatud. 4 1.4 Lennufaasid Jagatakse vastavalt järjekorrale esimeseks ja teiseks lennufaasiks. Esimest lennufaasi iseloomustab hea kehaasendi loomine käte tõukesk ja teiseks lennufaasiks. See faas mõjutab ka kogu hüppe tulemust tervikuna. Keha on sirge või natuke puusaliigesest kõverdatud, kuid selg on kumer moodustades nn. kühmselja. Pärast käte tõuget, viiakse käed kõrvalt kaarega taha-üles. Teise lennufaasi kõige olulisem moment on keha liikumine ja asend toenguta olukorras seejuures tuleb erilist rõhku panna õlgade kõrguse säilitamisele või nende kerkimisele
maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega hüpperiistale (tõuge tehakse peaaegu sirgete ja pingestatud kätega ) alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab
1. Millistest osadest koosneb toenghüpe ja mis on erinevate osade eesmärgid? Hüppeharjutus hindamisel algab käe üles tõstmisega, alates sellest märgist algab harjutus nii sooritaja kui ka hindaja jaoks. Peamiselt jaotatakse hüpe neljaks osaks: hoojooks, äratõuge, kätetõuge ja maandumine. Kui hüpet täpsemalt seletada, siis saame lisada ka lennufaasi enne ja pärast kätetõuget. Peale hüppe sooritamist tuleb harjutuse lõpetamiseks teha sirutus. Hüppe esimene osa ehk hoojooks on oluline, et sooritada korrektne tõuge. Äratõuge on vajalik õhulennu alustamiseks, selle sooritamine näitab hüppaja koordinatsiooni. Kätetõuke tegemisel on võimalik end üle kitse viia, see on jõu ja samuti koordinatsiooni näitaja. Hüppaja tasakaalu selgitab ilmekalt see, kuidas on sooritatud õhulend ja maandumine koos sirutusega. 2
esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks.
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM. Muusika mängib liiguvad lapsed saalis pallide vahel ilma neid
kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse toimuks hüppe teel. Järgmiseks lüliks harkhüppe õppimisel on hüpped üle piki kitse, ja seejärel hüpped üle risti hobuse. Kuna hobune on pikem, siis jalad ei möödu nüüd hüpperiista otstest, vaid peavad selle ületama. See nõuab puusavöö tõstmist kõrgemale. Kägarhüpe üle risti kitse Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud. Selg on kumer. Üheaegselt käte asetamisega kitsele alustatakse keha kõverdamist puusaliigestest, mis toimub puusade tõstmise arvel, ning jalgade kõverdamist põlveliigestest. Käte tõuge peab ka selle hüppe juures toimuma enne, kui jalad on jõudnud läbida vertikaaltasapinna. Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks
15.30,84 , mille püstitas Ille Kukk. 11 LISAD KÕRGUS-JA KAUGUSHÜPE: MIDA TULEB VÄLTIDA! * Kiiruse langust hoojooksu lõpus. * Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). * Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool) * Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. * Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. Grupi harjutused: * Paigalthüpped * Hüpe lühikeselt hoojooksult * Hüpe kiirelt hoojooksult * Üleshüpe * Kordushüpped (näiteks 5×10 hüpet võimalikult kaugele) * Kordushüpped kiiruse peale (näiteks 5×10 hüpet aja peale) KETTAVISE JA KUULITÕUGE: PÕHILISED VEAD, MIDA TULEKS VÄLTIDA!! *noorsportlaste võistlemine nende kehalisele arengule mittevastavate heitevahenditega; * mõõtmetelt, kaalult ja aerodünaamilistelt omadustelt kõlbmatute vahendite
piirid. Üsna varsti hakkas meedia SDI programmi uue populaarse ja utoopilise filmi ''Star Wars''i järgi kutsuma Tähesõjade programmiks. Tähesõdade programm võttis endale eesmärgiks luua raketikilp, mis nurjaks vastase tuumarünnaku. Täpsemalt teha vastase ballistiline rakett koos lõhkelaenguga kahjutuks enne maandumist. Paraku saadi aru et see polegi nii lihtne kui tunduda võiks. Ballistilisel raketil on lihstustatult öeldes kolm lennufaasi: stardifaas (keskmiselt 3-5 minutit)- rakett jõuab juba 70- 100 kilomeetri kõrgusele atmosfäärist välja, teine faas- rakett liigub mööda ballistilist trajektoori 25 000-30 000 kilomeetrit tunnis, lõppfaasis siseneb rakett jälle atmosfääri ja liigub sihtmärgi suunas (umbes üks minut) (vt lisa nr. 1). Ballistilise raketi trajektoor meenutab parabooli. Rakette varustatakse mitmete lõhkepeadega mis liiguvad eri suundades.
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele
suurused arvestati olevat vähem olulised, kui nende suurusjärk, kuid mudeli kvantitatiivseks arvutluseks oli vaja esitada konkreetsed arvulised väärtused. Lisaks arvestati 15 minuti pikkust hilinemise esinemistõenäosust suuremaks kui 65 minutilist hilinemist. /1, lk 111/ Joonis 3.2. on aluseks väravast väravasse kulude kalkuleerimisel. Vertikaalses reas on toodud erinevad lennufaasid ning horisontaalses reas kuluelemendid. Halliga värvitud ruudud tähendavad seda, et antud lennufaasi ning kuluelemendi puhul kulud ei akumuleeru. Ka on selge, et lennuki õhkutõusmisel ning maandumisel hilinemisi ei toimu. Ruutudes, kuhu on märgitud „---„ on arvestatud, et antud elemendile kulusid pole määratud. Seda seepärast, et: hilinemiskulu on umbes 0, või mudelis pole hilinemisi arvestatud, või pole võimalik omistada kulusid ainult väravast-väravasse tasemel Hilinemiskulud võib arvestada nulliks planeeritud marsruudi lennujuhtimise
annaabi.ee 
