ning teda võib kohata suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või segametsad. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad oksas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega. Segaparvedes on musttihane üks liikuvamaid, eemaldub sageli ühe-või mitme kaupa parvest lühemaks või pikemaks ajaks, jäädes aga kutsehüüdude varal teistega kontakti. Kui aga mõni isend juhtumisi liiga kaugele eemaldub ja oma parvega kontakti kaotab, siis käitub ta otsekui hüsteerilist, lenneldes närviliselt häälitsedes siia-sinna, kui saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast
Kõhualune on kergelt kollakas. Isas ja emaslind on väga sarnased, neid on looduses võimatu eristada. Maapinnal kõnnib, harvem ka hüppab. Enamasti laulab õhus. Laulev põldlõoke võib tõusta kuni 400 meetri kõrgusele . Välja arvatud pesitsusaeg, on põldlõoke seltsiv ja moodustab rändel suuri parvi. Põldlõoke on päevase eluviisiga. Laul on lõõritamine, mida lind alustab lendu tõustes ja jätkab kõrgel õhus lenneldes. Laul katkeb veidi enne maandumist või ka maapinnale jõudes. Laulu alustab põldlõoke varavalges, mõnikord lausa pimedas. Juuli keskpaigas laul vaibub, kuid mõnda isendit võib kuulda laulmas veel septembriski. Vahel imiteerib põldlõoke ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid. Pereelu. Pesa ehitatakse valmis varakult. Pesaks on kuivadest rohukõrtest ehitatud korratu, kohev ja lame maapinnal asuv poolkera
puistutes. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad okas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega. Segaparvedes on musttihane üks liikuvamaid, eemaldub sageli ühe- või mitme kaupa parvest lühemaks või pikemaks ajaks, jäädes aga kutsehüüdude varal teistega kontakti. Kui aga mõni isend juhtumisi liiga kaugele eemaldub ja oma parvega kontakti kaotab, siis käitub ta otsekui hüsteeriliselt, lenneldes närviliselt häälitsedes siia-sinna, kuni saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast. Pesalohu
Kehakeele õpikud pakuvad kõnnakust iseloomu ja meeleolu väljalugemiseks järgmisi seoseid: · need, kes liiguvad kiirest ja vehklevad kätega, on sihikindlad ja teotahtelised, · alatasa käsi taskusse peitvad mehed on salatsevad või kriitilised ning üritavad teisi oma tahtele allutada, · masendunud inimene käib vimmas, jalgu järele vedades, käed taskus, pilk maas, · rõõmsameelne isik liigub kiiresti, nagu lenneldes, · õnnetu kõmbib õlad longus, · ümbruskonnale mõju avaldamiseks kasutatakse nn Mussolini kõnnakut: lõug püsti, käed vehklevad hoogsalt, jalad on põlvist kanged. Ruumiline käitumine Inimestel tekivad oma lemmikkohad - rongis, kohvikus, pargipingil jne. Reeglina on koha valikul tähtis ka mõõdukas vahemaa naabriga. Kohvikus, kus on vabu kohti, ei valita tavaliselt seda lauda, kus juba keegi istub. Distants on väga oluline
Eestist, paiguti ka põhjarannikult ja Kagu-Eestist, kuid saartelt puudub täiesti. Suvel elab Nattereri lendlane metsades ja parkides, kusjuures meelispaikadeks tunduvad talle olevat just vanad mahajäetud mõisapargid, kuskohast pärineb kõige rohkem andmeid tema leidmise kohta. Päevaks varjub Nattereri lendlane puuõõnsustesse, pööningutele ja varemetesse. Kolooniad on enamasti väikesed, koosnedes 5-15 loomast. Toiduks tarvitatavaid putukaid kütib lendlane puude vahel lenneldes, ta lend on aeglane ja lauge, järske pöördeid ei esine. Kui läheduses on mõni mõisatiik või järv, võib ta lennata ka veepinna kohal, tavaliselt 1,5-6 m kõrgusel. Talvituma siirdub Nattereri lendlane suurtesse mahajäetud mõisakeldritesse, kus nad magavad laes pea alaspidi rippudes või seinapragudesse pugenult. Talvitumas on leitud vaid üksikuid isendeid, kõige rohkem 4 looma korraga. Talveuni kestab oktoobrist märtsi-aprillini.
120 ✄ ✂象形 ✁Kujutab lendavaid linde. Luu- ja pronkskirjas m¨ark ei esine. T¨ahistab mitte ainult lendavaid linde, vaid k˜oike, mis lendab v˜oi kiiresti liigub. 議類 ⇒蜚 参考 ⇒排 参考 ⇒拂 1 taevas (tiibade abil) lendama nema 2 lenneldes minema, kiiresti edasi mi- 3 linnutiivul, kiiresti 機 ¨ OKE LO ¨ 16 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 101 362 258
annaabi.ee 
