Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · 3. shu-e õppimine meditatsiooni kaudu Õppekursus kestis 12 aastat ja andis lõpetanule õpetaja kutse. Taih järgi rajati linna Daigakury, mida võib vaadelda kui Jaapani esimest ülikooli. Oli oma rektor, 8 lektorit ja 430 üliõpilast. Need olid riiklikud koolid. Erakoolid tekkisid 8. sajandi lõpul. Neid rajasid jõukad perekonnad ja nad olid mõeldud aristokraatia lastele. Lihtrahva lastele kerkisid üksikud koolid, nt Kkai poolt rajatud kool Kytos. Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16
Algselt ülesseatud eesmärki siiski ei saavutatud, rahvaülikoolide võrk jäi välja arendamata. 10 6 KÕRGHARIDUS 6.1 Tartu Ülikool Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. 1919.a. augustis-septembris valis ülikooli ajutine nõukogu ametisse esimesed 46 professorit, dotsenti ja lektorit. Rahvusliku ülikooli pidulik avaaktus peeti 1. detsembril 1919. Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks sai Heinrich Koppel. Loengud algasid 6. oktoobril,novembri lõpuks oli immatrikuleeritud 351 üliõpilast, lisaks veel 70 vabakuulajat. Kui esimestel aastatel täideti mitmed õppetoolid Soomest ja Rootsist kutsutud professoritega, siis 1932. aastal töötas õppejõududena juba eesti õpetajate noor generatsioon, nende arv oli kasvasnud 333-ni, üliõpilaste arv 3057-ni
Seltsi eesmärgiks on teavitada inimesi diabeedist kui haigusest, parandada seltsi liikmete elukvaliteeti, kaasata seltsi tegevusse maakonnas elavaid diabeetikuid ja nende pereliikmeid, pakkudes neile suhtlemisvõimalusi, koolitust ja meelelahutust. Selts korraldab regulaarselt teabepäevi, kuhu kutsutakse lektoritena esinema oma ala spetsialiste. Teabepäevade teemad on välja pakkunud seltsi liikmed. Möödunud aastal viidi läbi viis teabepäeva, millel osales 199 inimest ja esines 12 lektorit. Käesoleval aastal on läbi viidud kolm teabepäeva 128 osavõtjale ja ümarlaud "Diabeetik eriolukorras", millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike. Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse
kuulajaid mõjustada. Inimesed istuvad ridades, sest nii keskenduvad nad kõnelejale, mitte omavahelisele suhtlusele ja diskussioonile. 5.8. Ruumi korraldamine Mööbli paigutus Plussid Miinuscd Toolide ja/või Ruumi mahub rohkem Osalejatel pole üksteisega laudade read inimesi. silmsidet. Rühmatoo keeruline, Kõik näevad lektorit ja ei soodusta diskussiooni. esitletavaid materjale. Kõneleja ei saa osalejate vahel ringi liikuda 22 U-kujuliselt Kõneleja saab osalejate Ruumi mahub vähem rahvast. paigutatud lauad- vahel ringi liikuda. Rühmatöö raskendatud. toolid Kõneleja saab kõigiga
d0 0-nda makse kuupäev. Intressimäära tüüpidest viimasena käsitletakse reaalset intressimäära. Tegemist on inflatsiooniga kohandatud (nominaalse) intressimääraga. Valem on järgmine: 1 + i nom (2.9) i real = -1, 1 + inf 3 Toodud valemit saab rakendada MS Excelis funktsiooniga XIRR. Seda tutvustatakse 9. peatükis. Toodud probleemile lahenduse leidmise eest tänab autor Tartu Ülikooli lektorit Priit Sanderit. kus inf inflatsioonimäär. Näide Investor sai deposiidilt aastas 12% nominaalset intressimäära. Leida selle tegelik intressimäär, kui inflatsioonimäär oli 6% aastas. 1 + 0,12 i real = - 1 = 5,66%. 1 + 0,06 Ligikaudse tulemuse saab ka järgmise valemiga: (2.10) i real = i nom - inf. Ligikaudset valemit võib kasutada ainult väikeste intressimäärade ja inflatsioonimäärade korral. 2.3. Raha tulevikuväärtus
kellel „pole pastakat...“) (alates lk 9). professionaalide kollektiivi ja töötada selle liikmena. - Tunni vahendid ja nende laiali jagamine ning kasutamine sobival ajal (nii et see õpilasi ühise õpetamise ajal oluliselt ei segaks). Ma istusin väga suures auditooriumis ja kuulasin üht rahvusvaheliselt tuntud lektorit. Ma paikne- sin astanguliselt tõusvate pingiridade lõpus ja võisin näha paarisada kaasosalejat endast allpool. - Tuleks läbi mõelda, kuidas äratada õpilaste huvi antud tunni või teema vastu ja kuidas Tutvustati lektorit. Tal oli peateema esitajana üks tund. Kümne minuti jooksul oli ta „kaotanud“
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord
annaabi.ee 
