Liha asendavad suurepäraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tüübi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvõetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog. Kala võib A tüüp süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna valgelihalist kala, näiteks nagu lest ja heik, kuna need sisaldavad lektiini, mis võib ärritada A- tüübi seedetrakti. Kalaõlid on südamehaigusi vähendava faktoriga, mis muudab kala A-tüübile väga oluliseks. Piimatooted sellele tüübile ei sobi, kuna see veregrupp tekitab antikehi täispiima põhilise suhkru, D-galaktoosi vastu, mis moodustab B veregrupi antigeene. Küll aga A tüüp võib taluda väikeses koguses jogurteid, keefiri ja rasvata hapukoort. Munade piiramine on samuti oluline - munad ei ole A tüübile lihtsalt optimaalne valguallikas.
Geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 1990. aastatest. Kas ma sööks geneetiliselt muundatud toitu? Mina ei sööks geneetiliselt muundatud toitu kuna paljud katsed on näidanud mida see võib teha organismiga näiteks labori rottidel läbi viidud katsed näitavad olulist mõju nende viljastusele, maksa funktsioonide häirimisele. Saksamaa teadlasterida uuringuid näitasid, et pärast rottide söötmist geenmodifitseeritud kartuliga (mis tootis suurel hulgal lektiini eriline valk, mis muudab taime kahjurputukatele mittesöödavaks), algas katsealustel siseorganite taandarengu protsess suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus, rida juhustes kaasnes tugeva põletikuga. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Transgeense kartuli hävitav mõju ei ilmnenud kohe, vaid pärast seda, kui rotid olid söönud seda järjest mitme nädala jooksul. GM toit on ka väiksema toite väärtusega.
lipiidid (rasvad) moodustavad alla 20% päevasest toiduenergiast ning loomse valgu allikad puuduvad täielikult. Väga suureks taimetoidu miinuseks on asendamatute aminohapete puudus. Taimseid valkealternatiivina loomsetele on võimalik kätte saada kaunviljadest.Need on valdavalt seotud kiudainetega, samuti on taimsed valgud seedeensüümidele raskesti omastatavad. Lisaks võib toorete kaunviljade söömisega liialdamine nendes sisalduva lektiini tõttu põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja : piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes,
Antigeenile seondunud pentameerne IgM on parim komplemendi klassikalise tee aktivaator. Esimeses etapis seonduvad erinevad C1 alakomponendid antikeha Fc- osale- viimases toimub antigeeni sidumise järel konformatsiooniline muutus, mis paljastab vastava sidumiskoha C1-le. Järgnevalt liituvad erinevad C1 alakomponendid ja tekkiv C1qr2s2- kompleks lõhustab nii C4 kui ka C2 kaheks aktiivseks alaosaks a ja b. C4b ja C2a moodustavad C3- konvestaasi, mis asub lõikama C3 molekule. Lektiini tee- Komplemendi aktivatsioon lektiinide kaudu sarnaneb klassikalise teega. Erinevuseks on see, et immuunkompleksi asemel seondub märklauaga vereplasmas leiduv lektiin- mannoosi siduv valk MBL- MBL tunneb ära bakteri pinnal olevaid suhkrujääke. MBL on võimeline sarnaselt C1-ga aktiveerima C4 ja käivitama komplemendi kaskaadi. Alternatiivne tee- algatajaks mikroobide membraanid, kobra mürk. Seerumis toimub ka spontaanne C3 hüdrolüüs C3(H2O)-ks. C3(H2O) seob
IgE tüüpi seotud ülitundlikkusreakstioonidega. IgA sekreteeritud siis on dimeerid, neljavalentsed, veres? on niisama kahevalentne. Antikeha mida sekreteeritakse kopsudes, limaskestades, pisarates süljes. Suures hulgas ka soolde sekreteeritakse seda. IgGd on veres levinuimad. Klassi sees on alamklassid. Erinevus on hinge piirkonnas (disulfiidsildade arv). Subklasside hulk on liigiti erinev, inimestel on neli. IgA -l on ka alamklassid, neid saab eristada ühe lektiini abil. IgG alamklassid Erinevus on hinge piirkonnas olevate disulfiidsildade arvus, ehk erinevus on bioloogilises piirkonnas, mis põhjustab erinevatele retseptoritele seondumist(näiteks komplement) Antigeeni äratundev piirkond on suht sama. IgA sekreteerimine Plasma rakk toodab IgA molekuli, mis seondub polü-ig retseptorile mis asub epiteelraku pinnal. Siis võetakse ta sisse vesiikuliga. Toimub ensümaatiline lõikamine retseptoris ning IgA vabaneb
inhibeerivad oma koed. Lahuses C3i hüdrolüüsub. Aktivatsiooni järjekord: C3 Faktor B Faktor D , mis viib nn C3 konvertaasi tekkele. Konvertaas lõhub C3. Aktivatsioon on Ca ja Mg-ioon-sõltuv. Kontrollvalgud (CR1-I tüüpi komplemendi retseptor, DAF-lagunemist kiirendav faktor ja Faktor H) dissotseerivad C3bB2, mille järgselt Faktor I fragmenteerib vaba C3b.(2) MBL (mannoosi siduv lektiin). Lektiini rada on väga homoloogne klassikalise rajaga kui seda aktiveeritakse antikeha sõltuval moel. C1q kuulub lektiinide perekonda, tuntakse kui kollektiide (kollageensed lektiinid). Sellesse valkude perekonda kuuluvad mannaan-seostuv lektiin (MBL), mida tuntakse ka kui mannaan-seostuv valk (MBP), sinna kuuluvad ka kopsude pinna valgud A ja D. Seerumis esinev MBL on võimeline seostuma bakterite pinnal olevate terminaalsete mannoosi
Kinoloonisüsteemi signaalmolekul sünteesitakse antranilaadist ning pole AHL-süsteemiga seotud. Signaaliraja regulaator PqsR tunneb ära nii PQS kui ka HHQ ning tekkinud kompleks aktiveerib kinolooni sünteesigeenide pqsABCDE ekspressiooni. Erinevalt PQS signaalmolekuli sünteesioperoni aktivatsioonist, aktiveerib PqsR püotsüaniidi sünteesigeenide ekspressiooni ainult PQS-ga seotult. PQS operonis olev pqsE geen ei osale PQS signaalmolekuli sünteesis vaid kontrollib püotsüaniini, lektiini, ramnolipiidide ja vesiniktsüaniidi sünteesi. PQS-süsteemi signaali leviku eest rakust rakku vastutab HHQ. Kui deleteerida P. aeruginosa genoomist pqsH, mis vastutab PQS-molekuli sünteesi eest HHQ-st, siis bakterid on ikkagi virulentsed. Pealegi teistel Pseudomonas'tel on sünteesi lõpp-produktiks just HHQ, mitte PQS. Miks P. aeruginosa sel juhul sünteesib PQS-i? PQS seob Fe-ioone ning akumuleerib raua bakteri lähedale.
annaabi.ee 
