• Seem on seega universaalne, üldistav ja ühetähenduslik tähenduskomponent.
• Nt. naisteadlane:
sõnade tähendust või sünonüümide tähenduserinevusi. Suurimad leksikograafilised allikad enne F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut (1869) olid 18. sajandi alguskümnenditest pärinev Salomo Heinrich Vestringi eesti-saksa sõnaraamat (umbes 7000 märksõna) ning A. W. Hupeli sõnaraamat (I osa 1780, II osa 1818). 19. sajandi kirjakeele variantsust peegeldab ilmekalt sajandi tippteos, F. J. Wiedemanni akadeemiline eesti-saksa sõnaraamat. See oli uus sõna eesti leksikoloogias nii oma mahu (50 000 märksõna) kui ka teadusliku läbitöötatuse poolest. See sisaldas nii põhja- kui ka lõunaeesti keele sõnu, murdevariante, liitsõnu, juhumoodustisi, juhulaene, oskussõnu, nimesid, fraseoloogiat jm. Sõnade tähendusi selgitatakse saksa keele abil. Täiendatud ja parandatud 2. trükk (1893) sisaldab juba umbes 60 000 märksõna. Wiedemanni sõnaraamat oli kuni 1994. aastani, mil hakkas ilmuma ,,Eesti murrete sõnaraamat", kõige täielikum trükis
sõnavaraõpetuseks. Üldleksikoloogia uurib sõna ja sõnavara üldseaduspärasusi paljudes keeltes, erileksikoloogia aga ühe keele sõna ja sõnavara. Siinne käsitlus jääb eesti keele leksikoloogia piiresse. Diakrooniline ehk ajalooline leksikoloogia tähendab keele sõnavara ajaloolise kujunemise uurimist, sünkrooniline leksikoloogia aga uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks, nt tänapäevaks, kujunenud seisu. Kui eesti leksikoloogias on varem domineerinud eesti ja tema sugulaskeelte sõnavara uurimine võrdlev- ajaloolisel meetodil, siis nüüdseks on tehtud rohkesti ka sünkroonilisi uurimusi. Päris võõras pole ka kõrvutav leksikoloogia, s.o sugulas- ja mittesugulaskeelte sõnavara kõrvutav sünkrooniline uurimine. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk
peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Leksikoloogia ehk sõnavarauurimine Eestis sai alguse 19.saj alguses ajakirjaga „Beiträge“, aga siis oli veel kaks eesti keelt (põhja ja lõuna). 3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia
sisuks olla midagi muud kui legaaldefinitsioonis ehk ametlikus määratluses juriidilisel erimõistel. Termin on vorm, mõiste on sisu. Juriidiline termin on õigusliku tähendusega oskussõna. Mõiste kajastab nähtust just sellele eriomastes tunnustes. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1 Sõna mitmetähenduslikkust tähistatakse leksikoloogias terminiga polüseemia. Terminil õigus võib olla palju erinevaid mõistetähendusi - nt : 16 1) mingi fakti esinemise või puudumise kohta võidakse vestluskaaslasele sõnada: mul oli õigus või minu väide osutus õigeks; 2) kui öeldakse mul oli õigus nii teha, võib see tähendada vabadust toimimisviisi valikul (moraali ehk eetika mõistes);
henduselt. Paronüümid võivad oma sarnasuse tõttu inimesel segi minna ja sageli lähevadki, andes tööd keeletoimetajatele ja -pahandajatele ning lõpuks mõnikord ka Emakeele Seltsi keeletoimkonnale, kes on sunnitud sedastama tähendusvahe kadumise fakti. Mõiste- ja tähendusseosed 75 11.2 Polüseemid ja homonüümid Olukorrad, kus ühele vormile vastab mitu sisu, jagatakse leksikoloogias polüseemiaks ja homonüümiaks. Erinevus nende vahel on seal keeleajalooline: kui tähendused on seotud, siis on üks polüseemne sõna, vastasel korral kaks omavahel homonüümset sõna. Terminoloogias ei tarvitse selline lähenemine produktiivne olla. Terminitöö seisukohalt ei peeta sõnade ajalugu kuigi tähtsaks, mis- tõttu oskussõnastikes enamasti ei tehta polüseemidel ja homonüümidel vahet. Küll aga on otseseid praktilisi järeldusi sellel, kumb neist valida,
annaabi.ee 
