Märgade kätega võetakse leivakünast vajalik kogus tainast ja vormitakse see laual pätsiks. Oma kujult on leivad ümmargused või pikergused. Leiva vormimise ajal tehakse leivale augukesi (pupsik kshist 'torka leiba') või joonistatakse ristimärk. Ristimärk tehakse kas ainult esimesele leivale või siis kõigile. Leibade ahjupanek kolhoosi pagaritööstuses. Mordva ANSV Dubjonki raj. Povodimovo k. J. Karm. (Fk 2332:2, Fk 2332:3) Leiva ahjupanemiseks kasutatakse leivalabidat kojme, mis on valmistatud puust ja kinnitatud ka puust varre külge. Tavaliselt seisab leivalabidas toas ahju juures. Et leib labidale kinni ei jääks, raputad labidale jahu (kojme langs potshudat potsht). Pärast leibade ahjupanekut suletakse ahjusuu plekkplaadiga zaslom ja ka korsten suletakse. Olenevalt sellest, kuidas ahju on köetud, hoitakse leibu ahjus poolteist kuni kaks tundi. Tuntakse mitmeid viise, et kindlaks teha, kas leib on küps. Uurimuses «Issledovanija
- ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende Jumal Jeesus Kristus, poisid ehmusid ja tahtsid ära joosta, kuid mees peatas nad, uuris, miks nende vanemad ikka külla elama pole tulnud, rääkis, et kui poisid siia koliks, saaksid nad uued nimed Piiblist, nagu temagi – Vambolast Johanneseks, tütar Magdaleenaks, neil õnnestus ka reha näha, seejärel lahkusid tagasi metsa
Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi sobis samuti võrdse eduga tähendama nii lina kui ka kanepit. Eri mõistatused võisid olla ka sõnastuselt nii sarnased, et nende lahendused hakkasid segunema. Harakas aidas, saba väljas tähendas peamiselt aidavõtit, Part meres, saba väljas tähendas peamiselt kulpi, Täkk ~ Hobune tallis, saba väljas ~ räästas tähendas peamiselt tuld ja suitsu. Kuid haraka-mõistatus võis tähendada ka kulpi (lisaks veel nt. leivalabidat), hobuse- või täku-mõistatus võis tähendada vahel ka aidavõtit ja lusikaid vaagnas jne. Ka kujundit ennast on olnud võimalik kallutada, sobitamaks seda paremini ühe või teise tähendusega. Näiteks mõistatuse Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on `hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva
minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.
külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.
külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata.4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis
Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata.4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis
annaabi.ee 
