Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja. Kaitses vilja, varjas põlde rahe, põua ja välgu eest.Valitses ilma ning ta kuju oli üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel. Näiteks karjalaskepäeval, siis kui kari tuli koju ning jaanipäeval. 1931/33 aastast on pärit viimane palve talle.
halba kontaksti. Lapsed, kes uusaastahommikul nn linnulaaste tuppa tõid, pidid suvel palju linnupesi leidma. Soovitus anda kanadele (õlgedest, vööst, ohjadest, köiest, lõhestatud vitsast vm tehtud) võru seest süüa, et nad ühte pessa muneksid või koos püsiksid, kuulub samuti nääripäevale. Kitsalt alalt Lõuna-Eestis (Tõrva, Rõuge, Otepää) on mõned teated kuke- või kanaliha söömisest hobusetallis, et hobused edeneksid. Et ei tuleks leivapuudust, soovitati ahjuluud ja leivalabidas kriitiliseks ajaks tuppa jätta.Leiba ahjust välja võttes jälgiti, kas kellegi õnneks pandud kõrs on kõrbenud. Nääripäevaks küpsetatud leiva- või saiakaku nimetus Saaremaal nääris. Nääriööl on taevavaatlust peetud isegi olulisemaks kui jõuluööl. Taevavaatlus ja selge öö tähendasid, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi. Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki
Oma kujult on leivad ümmargused või pikergused. Leiva vormimise ajal tehakse leivale augukesi (pupsik kshist 'torka leiba') või joonistatakse ristimärk. Ristimärk tehakse kas ainult esimesele leivale või siis kõigile. Leibade ahjupanek kolhoosi pagaritööstuses. Mordva ANSV Dubjonki raj. Povodimovo k. J. Karm. (Fk 2332:2, Fk 2332:3) Leiva ahjupanemiseks kasutatakse leivalabidat kojme, mis on valmistatud puust ja kinnitatud ka puust varre külge. Tavaliselt seisab leivalabidas toas ahju juures. Et leib labidale kinni ei jääks, raputad labidale jahu (kojme langs potshudat potsht). Pärast leibade ahjupanekut suletakse ahjusuu plekkplaadiga zaslom ja ka korsten suletakse. Olenevalt sellest, kuidas ahju on köetud, hoitakse leibu ahjus poolteist kuni kaks tundi. Tuntakse mitmeid viise, et kindlaks teha, kas leib on küps. Uurimuses «Issledovanija po materialnoi kulturõ mordovskogo naroda» viidatakse sellele, et leibade
5 komponente, Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana kehaosi, Nui ees, väät taga, hiirekeller keskel aga kassi omi; 2) asju või tegevusi, mis kuuluvad mitmesugustesse funktsionaalsetesse komplektidesse: Puust puginad, luust luginad, nahksed nigi-naginad loetleb härjarakendi osi (ike, härja sarved, jutad); Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, lapsed kõik ühesugused ümmargused kujutab leivategu (ahjuroop, leivalabidas, leivapätsid); Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum kirjeldab söömist ja toidu edasist kulgemist läbi inimese seedetrakti; 3) vahel kätkeb mõistatus isegi mitmesuguseid ulatuslikumaid maastikupilte, sündmustikke või
uputatud ära. Üks päev lähevad Leemet ja Pärtel küla vaatama.Ärevus on sees suur aga uudishimu on veel suurem. Külas kohtuvad nad enda vanuse tüdrukuga(Magdaleena),kes kutsub nad majja ja tutvustab asju mida nad iga päevaselt kasutavad.Nendeks on nii vokk,leivalabidas ja Jeesus Kristuse kuju.Samuti võrreldakse oma riideid-Poistel seljas loomanahad,neiul koodud,kerge ja valge riie. Äkki tuleb majja ka tüdruku isa (Johannes),kes teeb külalistega juttu ning proovib teha neile adikatsiooni,et tulgu ka külla elama.Et ega meie rahvas ei saa olla halvem
Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab sealt seinte peale. Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal
annaabi.ee 
