püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12. sajandist pärinevat prillspiraalpeaga nõela, kitsateralist nuga, poolikut käevõru ning mõnda keraamikakatket võib käsitleda juhuleidudena. 1953. aastal jätkusid tööd all-linnas Raekoja platsil. Seekord olid tulemused paremad: kultuurkiht oli säilinud laialdasel alal ning leiuaines ulatus tagasi 13. sajandisse, üksikuid leide võib teatud reservatsiooniga lugeda ka 12. sajandi teise poole kuuluvaks. Sellele vaatamata väitsid tollaste
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid.
sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.
kruusast mingist vete poolt laiali uhutud asulakohast pärit kiviaegseid leide: tulekivist ja kvartsist esemeid, mis geoloogiliste kihistuste loogikat arvestades peaksid olema vanemad kui 7000 aastat eKr. Päästekaevamistega avati aga ulatuslikult asulakohta, milles rannasiirdekronoloogia järgi on elatud umbes 3900 aastat eKr. Sealt puhastati osaliselt välja Eestis haruldase kiviaegse elamu jäänused. Rikkalik oli ka leiuaines: tuhanded savinõukillud, kvartsist ja tulekivist esemed, paar nooleotsa ja üks merevaikehe. 4.Humala Aprillikuu tõi üllatuse Harjumaalt Humalast, kui Roland Koit leidis söötis põllult metalliotsijaga pronksist vöökatkeid ja noatupe ning teatas sellest muinsuskaitseametile. Arheoloog Aivar Kriiska teostatud väljakaevamiste käigus ilmus päevavalgele peitleid, mis on kasetohtu mässituna maapinda asetatud tõenäoliselt 13. sajandi esimesel veerandil.
poolel pKr seega on piiriks aasta 50. Varasele eelrooma rauaajale on iseloomulikud sellised ehted ja keraamika, mille tüübid põlvnevad veel nooremast pronksiajast. Jätkus veel kivikirstkalmete ehitamine ning neisse matmine, kuid rajati juba ka esimesi tarandkalmeid. Joonis 2. Tuulingumäe tarandkalme Esemelise materjali osas on varase eelrooma rauaaja näol tegu üleminekuga pronksiajalt rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse 4
töökorraldus jne Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad kaevamised on toimunud Teaduslikkus arheoloogias: korrisesüsteem Iseloomulik Saksa kultuuriruumile, ingliskeelses maailmas pole kunagi terviklikult rakendatud Põhiline element: pinnas eemaldatakse kokkuleppelise paksusega üksuste kaupa, mille järel paljandunud pind plaanistatakse ja kirjeldatakse Joonistatakse ka kaevandi seinad (profiilijoonis) Leiuaines kogutaks kas ruutude ja korriste kaupa, vahel koostatakse leiuplaan, kuhu märgitakse täpne asukoht. Eestis rakendatud alates 1930. aastate II poole suurtest linnusekaevamis-test, detailselt fikseeritud 1960. aastatel Meetod suurepärane juhul, kui sellega ei lõhuta ladestuste loomulikku paiknemist Kastidest välja: avatud ala meetod 1960. aastatel, eriti asulakohtade uurimisel selgusid profiilipeenarde süsteemi puudused Põhilised:
Nad pole olnud ainult ehted vaid esemed, mida on kantud teatud rituaalide puhul või mis on omanud mingit teatavat jõudu. Kui omasid kaelavõrusid, siis see andis sulle mingit võimu ja vähe. Skandinaavaiast on sellest ajast mõningaid inimesekujuliste jumalate skulptuure, kellel pole riideid seljad, kuid neil on kaelavõrud. Kaali kraatri ühe valli peal on kindlustatud asula, mille leiuaines on enamasti pronksiaegne. Seal pole leide palju, võrreldes Asva või Ridalaga. Seal on mõningaid hilisemaid leide, mis on näiteks Rooma rauaajast. Sealt on leitud 2 hõbedast kaelavõru ja hõbedast spiraalkäevõru. Hõbeehted võivad vabalt viidata sellele, et sel ajal oli Kaali järv tuntud ohverdamiskohana. Kindlustatud asula territooriumil võisid
Muutused looduses, majandusviisis, tööriistades. Muutused ei tekkinud tühjalt kohalt, nende algmed olid juba paleoliitikumis. Mesoliitikumi dateeringuid on mitmeid ning need erinevad paikkonniti. Üldisemalt antavad dateeringud on u 10 0008000 Lõuna-Euroopas ja u 90005000 Põhja-Euroopas. Eestis 90004900 eKr. Mesoliitikum jaguneb kaheks: varamesoliitikum (preboreaalne ja boreaalne kliimaperiood) ja hilismesoliitikum (atlantiline kliimaperiood). Varamesoliitiline leiuaines on paleoliitiliste elementidega mõned peavad mesoliitikumi vaid kronoloogiliseks mõisteks. Asustus laienes, suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Lääne-Euroopas varamesoliitikumis Azilien´ kultuur ja kogu mesoliitikumi hõlmav Tardenoisien´ kultuur. Azil´ kultuuri nimi Edela-Prantsusmaa koobasasulast. Mitmed matused. Esemetest luuriistad (nt naasklid, hirvesarvest harpuuniotsad), tulekivist mikroliidid, kõõvitsad, uuritsad
annaabi.ee 
