olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale. Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et neid edasi müüa. Guglielmo Marconi leituas 19-20.saj vahetusel raadio. 19. sajandi teisel poolel armastati ikka veel rikkaliku sisustusega eluruume. Kasvasid linnad, mis tähendas, et tuli üha kiiremini ehitada, toota ja sisustada. Kasutusele võeti liftid, et liikumine pilvelõhkujates oleks lihtsam ja kiirem. Muutusid ka hoonete väline vorm, siseruumid 20. sajandi algul, need muutusid aina lihtsamaks. 1863. aastal avati Londonis tänapäevase metroo eelkäija. Mood arenes lihtsuse, otstarbekuse ja tervislikkuse suunas
sajand (Eestisse 19. saja II pool, Euroopasse 19.sajand I pool) Tööstuse eeldused: teaduse ja tehnika areng leitutati ketrus ja kudumismasinad Rahakapitali olemasolu Tööjõud Tööstusühiskonna tunnused: raha suur väärtus masinatega töö linnastumine e. urbaniseerumine tarbimine tööliste organiseeminie aja jooksul võideti endale inimväärtused, elu ja töötinimgused. Ameerika autotööstuse rajaja Henry Ford leituas liikuva lindi, mis hõlbsustas tootmist. See tõi endaga kaaasa ... tootmise odavnemise hindade languse palkade tõusu elanikkonna ostuvõimeliseks muutumine luksuskaupade kätte saamine massidele 1970.a energiakriis fosiilkütusu tarbimine lõpetati ja industraalühiskonnast sai kriisi tagajärjel tööstusjärgne ühiskond, seda iseloomustasid -> kõrgtehnoloogia kasutamine -> vajadus mitte lihttööliste, vaid hairtud spetsialistide järgi.
8. Lukud- Alates 19. Sajandi keskpaigast mitmed inimesed töötasid selle kallal, erinevate variantide kallal näiteks konksud, klambrid et välja mõelda hea moodus kuidas me saaksime ennast soojana tunda. Kuid Rootsist pärit emigrant, kes töötas välja lukud ning hiljem kasutas USA sõjavägi neid oma vormiriietustel ja saabastel. 9. Roostevaba teras-. Biri sõjavägi oli püüdnud leida paremat matejali relvade jaoks. Ning Esimese maailmasõja ajal leituas Harry Brearley terase, mis ei roosteta. Ta oli avastanud roostevaba terase saladuse ning kasutas seda lennukimootorites kuid praegu võime roostevaba terast näha näiteks lusikatel ja nugadel. 10.Pilotkomunikatsioon- Enne esimest maailmasõda polnud pilootidel võimalust üksteisega suhelda. Raadiotehnoloogia oli saadaval kuid selle kallal tuli veel töötada. 1916 aastal tehti esimesed sammud selle suunas ning
oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saab süttida ka ilma sädemeta, sama mootor oleks ta ka peaaegu tapnud, kui see plahvatas katsetamisel. Ka diisel mootorid on väga laialdaselt kasutusel tänapäeval.
pöörlesid koos tiivikuga ja pole andmeid, et ta oleks püüdnud valmistada mudeleid, millel üksnes tiivik pöörleb, aga mudeli muu osa mitte. 1754. Aastal leiutas Mihhail Lomonossov väikese kahe kõrvutise tiivikuga vedru jõul töötava seadme, mis suutis tõsta mõningaid kergeid esemeid. Lomonossov demonstreeris seda Venemaa Teaduste Akadeemias ja soovitas kasutada meteoroloogiainstrumentide tõstmiseks. Sõna "helikopter" leituas 1861. Aastal prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amecourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest auru jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei tõusnud tema mudel kunagi maapinnalt õhku. 1901. Aastal kasutas slovaki leiutaja Jan Bahyl sisepõlemismootoriga kopterit, mis oli mehitamata. See tõusis poole meetri kõrgusele. 5. Mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km. 1906
Spallanziani tõestab esimesena, et mikroobid tekivad endasugustest ja ei saa tekkida ei millestki; lihapuljongi keetmise katse · Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel
avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne) Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga
annaabi.ee 
