töödest näituse Kuke galeriis. Galerii perenaine Aita Mölder tegi kunstnikule ettepaneku, et vanameister võiks ju ka akti maalida. ,,Väljas oli pime ja galerii aknad olid valgustatud, kui ma maalisin. Varsti oli aknatagune rahvast täis," meenutas Okas. Kuke galerii näitus pani idanema mõtte, et kuurortlinnas on kanda kinnitanud kirjanikke, skulptoreid, kunstnikke ja muid kultuuritegelasi, miks siis mitte ka üks elav klassik! ,,Ütlesin, et võin ju siia tulla, leidku mulle vaid üks majake," ütles Okas. Linnavalitsus võttis mõttest tuld ja pakkus Evald Okasele kunagist kunstikooli maja. Algul tundus Karja 24 Okase perele hiiglasuur, aga praegu on vanameister õnnelik -- on koht, kuhu oma tööd tuua. ,,Kodus ateljees pole võimalik enam midagi teha, kõik kohad on maale täis," kurtis kunstnik, kes on oma peatsest 90. sünnipäevast hoolimata ääretult produktiivne. Ta maalib iga päev, palju sellest mälu järgi.
· Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis sisse arsti vastuvõtutoa talupoegade aitamiseks. Samuti rajas kolm kooli oma vahenditega.
· Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis sisse arsti vastuvõtutoa talupoegade aitamiseks. Samuti rajas kolm kooli oma vahenditega. Nüüd oli ta mõningates
= ( ) ( ) lim = lim lim lim =1 ( ) lim (1 ) = lim (1 + ) = [lim (1 + ) ] = Poisson’i piirteoreem. Olgu meil juhuslike suuruste jada {Xn}∞n=1; Xn~ B(n,pn). Leidku aset koondumine npn → λ > 0. Siis lim (1 ) = 13. Lihtne sündmuste voog. Definitsioon. Lihtsa sündmuste voo seos Poisson’i jaotusega Sündmuste voogu nimetatakse lihtsaks, kui: 1) sündmused toimuvad teineteisest sõltumatult 2) sündmuste intensiivsus on võrdne (homogeensus). Olgu intensiivsus ν(1/aeg; 1/ruum) 3) sündmuste intensiivsus on lõplik, st leidub ∆t, et P(„vahemikus [t; t+∆t] toimub üle ühe sündmuse“) = 0
seisund poleks end siis nende teostes tunda andnud? Ärgu põlaku kuningad võtmast oma nõuandjaks inimesi, kes on võimelised neile kõige paremat nõu andma; loobugu nad vanast eelarvamusest, mille on tekitanud ülikute kõrkus ja mille järgi inimeste juhtimise kunst on keerulisem kui nende harimise kunst, nagu oleks hõlpsam panna inimesi hästi käituma nende endi vabal tahtel, kui sundida neid selleks jõuga; leidku esmajärgulised teadlased nende õukondades endale auväärse pelgupaiga; saagu neile seal osaks ainus nendevääriline tasu võimalus aidata oma mõjuga kaasa nende rahvaste hüvangule, kellele nad on tarkust õpetanud; ainult siis võib näha, mida suudavad voorus, teadus ja võim, kui neid tiivustab üllas võistlus ja kui nad töötavad koos inimkonna õnne heaks. Aga kuni võim on üksi ühel pool, vaimuvalgus ja tarkus üksi
1 1+ −n λ ¿ ¿ lim ¿− λ=e−λ n →∞ ¿ λ n lim (1− ) =lim ¿ n →∞ n n→ ∞ Poisson’i piirteoreem. Olgu meil juhuslike suuruste jada {Xn}∞n=1; Xn~ B(n,pn). Leidku aset koondumine npn → λ > 0. λk Siis lim Ckn pkn (1− p n)n−k = e−λ n →∞ k! 12. Lihtne sündmuste voog. Definitsioon. Lihtsa sündmuste voo seos Poisson’i jaotusega Sündmuste voogu nimetatakse lihtsaks, kui: 1) sündmused toimuvad sõltumatult 2) sündmuste intensiivsus on võrdne (homogeensus). Olgu intensiivsus ν(1/aeg; 1/ruum)
keelde ümber panna olgu mul luba Cicero, ülimalt sõnaosava mehe eeskujul. Kui need meeldivad, võta heaks, kui ei meeldi, siis võta teadmiseks, et järgisin nende puhul Cicero eeskuju. (11) Mu isa, taevariigi haldjas, juhi mind, kuis sulle meeldib, allun kõhklemata ja reipalt. Tõrksana ju kurtes minna tuleb ning häda taluda, mis kanda tulnuks tublilt. Soostujat saatus juhib, tõrksat tõmbab. (12) Nõnda elagem, nõnda rääkigem; saatus leidku meid eest valmina ja reipana. Suur hing on see, kes end tema hoolde annab. Ja vastupidi: väiklane ja mandunud on too, kes vastu tõrkudes hindab maailma korraldust halvaks ning tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Jää terveks. 15 http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ 16
annaabi.ee 
