Seetõttu peame eelkõige mõtlema selle üle - kuidas säilitada rahvus? Kui hindame neid väärtusi, mis ühendavad eestlasi keel, traditsioonid, kultuur -, siis säilib ka eesti rahvus ning selle tulemusel ka riik. Juba Jakob Hurt ärkamisajal mainis oma kõnes: ,,Oleme küll arvult väikesed, aga võime saada suureks vaimult." Meie ajalugu on rikas talupojakultuuri poolest.Hoiame ja täiendame seda. Ärgem nähkem praeguses ajas nii palju probleeme, leidkem pigem uusi võimalusi ning hinnakem ja kasutagem, mida meile on antud. Selleks, kallid kaaslased, kutsun ma teid tõsiselt.
Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku "Mõnetine peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo lahutamatu koht ja tähendus rahva kultuuriloos on uuesti oma paigale kindlustunud," "Laulupeo fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu mõjult. Seega - leidkem laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks - kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad," rõhutas Soots. "Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga, hoides alles püsiväärtusi, teatud rituaale, oma vaimsust." "väärtustades laulu- ja tantsupeo protsessi kui sügavalt sümboolset ja laia haridusliku potentsiaaliga kultuurinähtust, mis on rahva ühisomand (ning vaba poliitikast ja kommertslikkusest)
paremini, mis on lapse jaoks parim, sest et ta on kogenud ja tema prioriteedid on paigas. Mõnikord laps ei kuula oma vanemaid. Mina näiteks tegin risti vastupidi sellele, mis mu ema ütles, kuid ma võtsin alati ta soovitust kuulda ning ma olen tänulik talle selle eest. Ma tänan, et ta lubas mul ise avastada, et temal on õigus. Iga laps väärib, et ta ise mõistaks ja kogeks seda, mis ei muutu elus kunagi enam nii oluliseks kui teismeeas. Usaldagem vanemaid inimesi ja leidkem aega ainult parima jaoks! Sest kes on huvitatud kollasest ajakirjandusest, mis koosneb ainult puhtast tühjusest, kui meil on väärt ajakirjandus, mida lugedes saame aimu maailmas ja meie riigis toimuvast.
omadus teha valu. Kasumlikem viis saada ühiskonnas pea suurepäraselt hakkama on tasakaalu leidmine kaine mõistuse ja ülla hinge abil, mida pidevalt täiustatakse. Kirgas vägi seisneb vaimsuse tugevuses, uus inimrahvas on alati paremaks muutuv, ülim hüve on aga tarkus, mida ammutatakse kõikjalt kaaslaste ja oma vigadest, teostest, kõnedest, iseenda hinge sügavaimaist sopist. Lopsakas vili võrsub ka tuhast, leidkem vaid võimalus. Dan Glosin 12. reaalklass
suudan hakkama saada ka kõige raskeimas olukorras, aga kui ma pole valmis ja ma ei ole mitte midagi ennem läbi elanud, siis esimene lahing lõppeb kiiremini, kui see alatagi võib. Sõjad kestavad ka tänapäevani, vaprad mehed ja naised proovivad siiani seada rahu ja vaikust inimeste ellu. Lahingud jätkuvad ja lähevad aina raskemaks, seega peab ka valmisolek olema suurem kui varem, sest elu lahinguväljal on karm ja vajab kõiki jõude, mis meie sees valitsevad. Leidkem oma motivatsioon ja edasi liikumine muutub igaveseks.
oma südamesse selle väikse asja, et toome nende päevadesse kasvõi veidikene rõõmu. Juba sellest võib palju abi olla, kui näeme pargipingil istumas mõnd vanurit, lähme ligi ja küsime kuidas tal läheb või räägime kasvõi ilmast. Neil on heameel, kui neid märgatakse ja neist hoolitakse. Siit ka minu üleskutse Eesti inimestele, heitkem klapid silme eest, vaadakem asju nii nagu nad tegelikult on. Leidkem aega oma lastele, usaldage neid, kuid ärge unustage kontrollimast. Nagu ütleb vanasõna, „Usalda, kuid kontrolli!“. Tundke rohkem huvi oma laste tegemiste, käikude ja hariduse üle, vajadusel suunake ja andke nõu. Kui sa tead kedagi vanurit, kes on justkui üksi siia ilma jäetud, siis mine ja ole lihtsalt temaga, juba see on suur heategu! Aitame neid, kes on sattunud halvale teele, ja päästame neid, enne kui on juba hilja. Seda kõike eesmärgil, et 2016
Ka kriisi põhjast tõusmisele kulus meil mitu aastat. Majanduskasv loob eeldused selleks, et heaolu kasvab kogu riigis, ehkki mitte kohe, ja mitte kõigil korraga. Eesti majanduskasv ei saagi rõõmustada neid, kellele vaesuse vältimiseks loodud toimetulekutoetusest ei piisa. Ehk võiks me sotsiaalpoliitika mudel ja reeglid olla vähemalt ajutiselt paindlikumad, et me oma inimesi aidata? Me peame leppima, et majanduse languse ja tõusu ajal on mõnedel tõeliselt raske. Leidkem siis koos leevendavaid meetmeid. Seda saab teha, nagu ma ütlesin, kui me majandus kasvab. Ilma kasvuta, nagu me seda näeme nii mitmeski riigis, ei parane olukord kindlasti mitte. Ma tahan tänada ja tunnustada just Eesti vanemat põlvkonda, kes elas üle iseseisvuse kaotuse, elas üle sellele järgnenud õudused, ja sageli kaotas iseseisvuse taastamisega kõik, mida vahepeal oli suudetud koguda. Sellele vaatamata olete säilitanud Eesti suhtes optimismi, aitäh teile! Head kaasmaalased.
annaabi.ee 
