Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika munetiga, mille abil nad oma munad pinnasesse või taimedesse munevad. Sihktiivalised on soojalembesed ning päevase eluviisiga putukad. Nad tegutsevad maapinnal taimede vahel, aga ka puudel ja põõsastel. Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on
Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis, Tallinna Oleviste kirikus). Lehvikvõlv - võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist. Iseloomulik inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti.
aitavad kaasa lülisamba ekstensioonile ning vertikaalasendi säilitamisele. 11. Mm. intertransversarii posteriores et anteriores cervicis, thoracis, mediales et laterales lumborum paarilised kimbud, "tõmbuvad pingule" naaberlülide Proc. transversus' te vahel; aitavad kaasa lülisamba vertikaalasendi säilitamisele ja kallutavad seda ühepoolsel kontraktsionil vastavale poolele. 12. Mm. levatores costarum breves et longi kulgevad lehvikutaoliselt lülisambalt roietele (M. levatores costarum breves - lühemad, kinnituvad kohe roietele; M. levatores costarum longi - pikemad, kinnituvad roietele üle ühe) tõstavad roideid. 13. M. rectus capitis posterior major et minor ja M. obliquus capitis superior et inferior: 1) kahepoolsel kontraktsioonil "ajavad" pea kuklasse või liigutavad taha lateraalsele; 2) M. rectus capitis major et minor' i ühepoolsel kontraktsioonil toimub vähene rotatsioon.
Äärmuslik vertikaalsuunitlus Rouen'i katedraal väga dekoratiivne, ehitatud 15-16 saj. Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis, Tallinna Oleviste kirikus). Lehvikvõlv - võlvitüüp, mille roided väljuvad lehvikutaoliselt ühest punktist. Iseloomulik inglise gootikale, mis on mõjutanud ka Saksa ordu ehituskunsti. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. moldvõlv GOOTI SKULPTUUR Skulptuur on seotud arhitektuuriga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid asuvad nissis seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15
vastu võlvkaare ja roiete külgsurve. turp--pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid. trabes--gooti kirikus võidukaare all (lae all risti üle kiriku) olev tala, mille üljes paiknev triumfikrutsifiks või Kolgata grupp. lehvikvõlv--Inglise hilisgootika võlv, kus roided lehvikutaoliselt ühest punktist väljuvad. tähtvõlv--hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse. võrkvõlv--hilisgooti võlv, kus roided ristuvad võrgutaolises süsteemis. Tudor- kaar--Inglise hilisgootikas esinev teravkaar, mille kaare pooled kummalgi pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni. traperiikaar--Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus
Suure ma tähtsuse ga on kaksperekonda Penicillium ja Aspergillus. Penicilliumil m o odustavad koniidid harunevate pintslitaoliste koniidikandjate otsas. Se ene eri liikidel on koniidid erineva värvuse garohelised, valged jne. Penicillium areneb niiskete, halvasti ventileeritavate ruumides ja kahjustab mitm eid toiduaineid. Aspergillus´e perekonda kuuluvate seente paljune miselundid m e enutavad kujult kastekannu otsikut. Koniidikandja on jä medama otsaga, millel asetsevad lehvikutaoliselt lühikesed e ostoed ehk sterig mad koniidide ahelatega. Koniidid võivad olla m ustad, sinised, rohelised. Aspergillius areneb v õil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel, põhjustades nende rikne mist. M õningaid liike kasutatakse sidrunhappe val mistamisel suhkrust, teravamaitseliste kastmete val mistamisel sojaubadest., tööstuses tarvitavate fer m entpreparaatide tootmisel. Kottseente hulka kuulub ka Sclerotinia, mis p õhjustab porgandite, kurkide,
....................................................................................57 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: Harilik kortsleht (Alchemilla vulgaris) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 1045 (60) cm. Taime välislaadi kirjeldus: Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad
annaabi.ee 
