· Puhastustule tippu kui maapealset v lihtsurelike paradiisi 7 surmapattu, kõlbeline tee · ,,Paradiisi" taevastesse märtrid, Jumala truud teeniad, usu nimel suur kangelaslikkus · ,,Kümnendas taevas" (kristliku Jumala asupaik, Dante hauataguse teekonna ülim siht) ilmutab Jumal end valguse ja armastusena. · astuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole · põrguväraval on kiri ,,Jätku sisseminejad kõik oma lootused maha." · Põrgut on kujutatud mingi lehtrikujulise moodustisena, mille keskel on Lutsifer (langenud ingel) · Põrgu eeskojas kostab nuttu ja halamist. Seal on hinged, kes ei teinud head aega halba neil pole pääsemise lootust kolm: · 3 osa on teosel; · põrgupõhja aheldatud Lutsiferil on 3 nägu, mille lõugade vahel 3 maise maailma suurimat patust Juudas, Cassius ja Brutus; · leiutas kolmikvärsi tertsiini, mille täiuslik riimiahel (aba bcb cdc ded efe jne) ühendab algusest lõpuni kogu poeemi.
Sisemised kihid (fastsiad, munandi tõsturlihas jne.) on pärit kõhuõõne seinast. Naise suguelundid: A.Sisesuguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Munasari (ovarium): naise (tähtsaim!) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone. Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine. Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael. Seina ehitus: a) emaka limaskest e
ülipeenetest neerutorukestest, mis on nähtavad ainult mikroskoobis. Neerupüramiidide tipud - neerunäsad- on suunatud neeruvärati poole ja nad ulatuvad neeruurkesse. 2-3 püramiidi tipud ühinevad omavahel ja ulatuvad väikesesse neerukarikasse. Väikesi neerukarikaid on 8- 12, nad on laiade, kuid lühikeste torukeste kujulised. Iga väike karikas haarab ühe otsaga neerunäsa, teine ots läheb üle suurde neerukarikasse. Suuri karikaid on 2-3, laatudes moodustavad nad lehtrikujulise neeruvaagna; see läheb ahenedes üle kusejuhaks. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on NEFRON, milles toimubki uriini valmistamine. http://www.physioweb.org/IMAGES/nephron_detail.jpg Nefron koosneb järgmistest osadest:
enamasti kasutatakse kombinatsioonidena (enamasti esimesest neljast) · Mehaaniline: kõikide puhastusviiside esimene etapp, tagab kõikvõimalike hõljuvainete eraldamise: a) Kurnamine (filtreerimine): võrede, võrkude, sõelade abil eraldatakse jämedad hõljuvad, ujuvad aineosakesed (puutükk, kivi, paber, liiv, räbalad), Võib olla astmeilne b) Liivaüüdja: liiv settib suurema lehtrikujulise anuma põhja; c) Setitid (Settebasseinid): kasutatakse samuti jämedamate osakeste setitamiseks; suured basseinid, sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali. d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja. Koagulatsioon · Väikesed osakesed ühinevad suuremateks
Rindmikule kinnitub kaks paari hõredalt karvadega kaetud tiiba, mis puhkeolekus pannakse seljale katusjalt kokku. Valmikutel esinevad rudimentsed lakkumissuised ning osa valmikuid ei toitu. Vastsed arenevad vees. Nende hulgas on röövvorme, segatoidulisi ja taimtoidulisi vorme. Osa liike "puruvanad" ehitavad enesele kaitsva tupe taimeosakestest, kivikestest, teokarpidest või oksaraagudest. Teised liiguvad varjatult veekogu põhjas. Kolmandad, kes elavad aeglase vooluga ojades koovad lehtrikujulise püünisvõrgu veehõljumi püüdmiseks. Süsteem põhineb peamiselt vastsete ja kodade ehitusel. 62. Ehmestiivlasi vaata eelmine küsimus. Liblikad. Eestis umbes 2100 liiki. Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Neile ühiseks tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga suured ja laiad, mõnede liikide emasliblikatel aga tugevasti taandarenenud. Osal liikidel soomused tiibadel peaaegu
Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine ei ole eluohtlik, arvestades nefronite suurt kohanemisvõimet. Nefron algab lehtrikujulise kihnuna, mis ümbritsedes verekapillaaride kogumikku, moodustavad kokku neerukehakese, jätkub väänilise torukesena neeru koore- ja säsiosas ning suubub kogumistorukesesse. Uriini moodustumine nefronites kulgeb kahes faasis: 1) Filtratsioonifaas. Kuna neerupäsmakese kapillaarides on vererõhk suhteliselt kõrge, 60-70 mm Hg , siis filtreerub kapillaaridepäsmakese ja neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb
Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine ei ole eluohtlik, arvestades nefronite suurt kohanemisvõimet. Nefron algab lehtrikujulise kihnuna, mis ümbritsedes verekapillaaride kogumikku, moodustavad kokku neerukehakese, jätkub väänilise torukesena neeru koore- ja säsiosas ning suubub kogumistorukesesse. Uriini moodustumine nefronites kulgeb kahes faasis: 1) Filtratsioonifaas. Kuna neerupäsmakese kapillaarides on vererõhk suhteliselt kõrge, 60-70 mm Hg , siis filtreerub kapillaaridepäsmakese ja neerukihnu vahelisse glomerulaarõõnde primaarne uriin. Selle tekke intensiivsus oleneb vererõhu ja kihnuõõne rõhu
annaabi.ee 
