(Picea) 24%, kask (Betula) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp Allikas: Lietuvos misku institutas 2009 4 Leedu metsad on enamjaolt segapuistud või lehtpuistud. Riigile kuulub 66% metsadest ning ülejäänud 34% on erametsad. Metsade tagavara kokku on 470 miljonit m³, millest 274 miljonit m³ on okaspuupuistud ja 196 miljonit m³ lehtpuupuistud. Metsandussektor annab tööd umbes 10 000 inimesele (FAO 2010). 5 2. Leedu metsaseadus 2.1. Ülevaade Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001
suurem osa lämmastikust ja muudest toitainetest enne lehtede varisemist teistesse taimeosadesse (lämmastiku translokatsioon). Meie lehtpuudest on ses mõttes erilised lepad, mis käituvad lämmastiku suhtes pillavamalt ning langetavad lehed lämmastikurohketena, rikastades selliselt oma kasvukohtade muldi. Puidus on lämmastikusisaldus suurem sügisel ja talvel ning see väheneb kasvuperioodi jooksul. Umbes viiendik tarbitud lämmastikust deponeeritakse valmivates viljades. Lehtpuistud kasutavad vegetatsiooniperioodi jooksul 30- 60 kg lämmastikku hektari kohta, millest osa tagatakse mulda varisega. Ligikaudu kolmandik lämmastikust on seotud puude juurtes. 3.2.4. Puittaimede hingamine Hingamise käigus kasutavad taimed eelnevalt sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel anorgaanilisteks ühenditeks – veeks ja süsinikdioksiidiks, protsessi käigus vabaneb energia. Selles aeroobse lagunemise ahelas on u kakskümmend
2. Paisatakse segi metsade majandamise kava, ootamatult suureneb raiete maht, see omakorda toob kaasa ka erakorralised kultiveerimiskulud, 3. Metsa ülestöötamine kallineb 15-20%, 4. Saadava materjali hind väheneb 5-15%. 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine (transpiratsiooni vähenemine). Augustitorm e. sajanditorm 1967. A. Tuul 20-14 m/s, kohati 30-35 m/s. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja- Eesti metsi. Tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest. Ametliku arvestuse järgi killustas tuul 40 000 ruutmeetrit aknaid, viis 800 000 ruutmeetrit katuseid ning kiskus puruks 4938 kilomeetrit elektri- ja 1283 kilomeetrit sideliine. Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade
Kahjustas eriti ulatuslikult mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke makrofaunal peamiselt peenendamise Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks tingimused metsas erinevad ülesanne. Mulda tuhnivad ja uuristavad liigid, paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei mullatekketingimustest lagedal. peamiselt vihmaussid, segavad kõdu mulla männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, Metsavaris ja kõdu mineraalosaga, parandades sellega tormi jõud ületas nii tormihellade kui Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja
m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. (rekordiline tuule kiirus Eestis on mõõdetud siiski 1969. a. novembris Liivi lahel, Ruhnu saare lähistel: 48 m/s). Torm kestis kaks päeva, algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut sisemaale. Kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse esialgne hinnatud maht oli ligikaudu 3,9 milj. m3 so. 2,5% tolleaegsest metsade üldtagavarast. 1968. a. korrigeeriti hindamisandmeid ja kahjustatud puistute üldtagavara tõusis 5,4 milj m3. Aasta hiljem tehtud hindamine aga suurendas kahjustatud metsade mahtu kuni 6,1 milj. m3 –ni
Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust. Tormist purustatud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht moodustas 2,5% metsade üldtagavarast. Hiljem suurenes kahjustatud metsade maht 0,6 milj. tihumeetrini. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud mitmesugustest hilisematest teguritest nagu tugevad tuuled, lumevaalimine ja üraskirüüsted. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. 18 Metsa mõju tuulele Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja
annaabi.ee 
