juurtetippudes. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel. Koore osakaal 2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu kestandumine Puidu kestandumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul. Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu. Südamik-küpspuupuidu südamiku värvus on astmeline
(sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. 3. KESTANDUMINE Puidu kestandumine ehk lülipuidu moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial). Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on
Kokkuvõte Antud tööga tegin endale selgeks puude puittaimede talitluse: fotosünteesi, transpiratisooni, lämmastiku aineringe ning hingamise. Vaatlesin nii leht-kui okaspuidu 15 keemilist koostist, puidu põlemist, suitsu, niiskust, tuhka. Veendusin, et tuppa sobib tahta nii leht-kui okaspuupuitu (oleneb mis otstarbeks vaja). Keemiliselt koostiselt pole okas- ja lehtpuidul väga suuri erinevusi. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.hot.ee/poldmets/ 2. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/paist/mse006102.pdf 3. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf 16 4. http://www.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lingid/Taime_keemiline_koostis.rtf 5. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455521/Randpere.pdf 6. Maakodu nr.1. 2002 7. Maakodu nr.1
Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu. Järkamisvaru suurus on 10cm. Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide :Nimipikkused : 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused : 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 jne. Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus .Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm. Lehtpuidul võib pikkuse ja läbimõõdu mõõtmine toimuda vastavalt müüja ja ostja kokkuleppele. 6. Selgita mõisteid palgi arvestuslik pikkus, tegelik pikkus ja järkamisvaru Näit arvestuslik pikkus 4,2 siis tegelik 4,3 ,10 cm ongi järkamisvaru . Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm. 7.Selgita mis on saepalgi koonilisus, koonilisuse valem, mõõtühik (joonis) Saepalk on tüvikoonuse kujuga. Koonilisus iseloomustab palgi läbimõõdu muutumist pikkuse ühiku kohta
Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu. Järkamisvaru suurus on 10cm. Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide :Nimipikkused : 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused : 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 jne. Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus .Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm. Lehtpuidul võib pikkuse ja läbimõõdu mõõtmine toimuda vastavalt müüja ja ostja kokkuleppele. 6. Selgita mõisteid palgi arvestuslik pikkus, tegelik pikkus ja järkamisvaru Näit arvestuslik pikkus 4,2 siis tegelik 4,3 ,10 cm ongi järkamisvaru . Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on ± 3 cm. 7.Selgita mis on saepalgi koonilisus, koonilisuse valem, mõõtühik (joonis) Saepalk on tüvikoonuse kujuga. Koonilisus iseloomustab palgi läbimõõdu muutumist pikkuse ühiku kohta
Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul. Sooned tagavad kasvava puu maltspuidus vee, mineraalsoolade ja toitainete vertikaaltranspordi. Kui sooned esinevad terve aastarõnga ulatuses, siis on tegemist hajulisoonelise puiduliigiga. Jämesooned kevadpuidus: rõngassoonelised. Vaigukäigud esinevad nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Vaigukäikude sisepinnal olevad epiteelrakud toodavad vaiku, mis kaitseb vigastuste eest (okaspuidu parenhüümrakud). Vaigukäigud esinevad männil,
..6 m sammuga 0,3 m , millele lisandub järkamis varu 10cm Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide: Nimipikkused: 3,0 3,3 3,6 3,9 4,2 4,5 4,8 5,1 5,4 5,7 6,0 Tegelikud pikkused: 3,1 3,4 3,7 4,0 4,3 4,6 Saepalgil tegelik pikkus võib kõikuda standardiga etteantud vahemikus Lubatud kõrvalekalle nimipikkusest on +- 3 cm Lehtpuidul võib pikkuse ja läbimõõdu mõõtmine toimuda vastavalt müüja ja ostja kokkuleppele Saepalgi koonilisus Saepalk on tüvikoonuse kujuga Koonilisus isel. Palgi läbimõõdu muutumist pikkuse ühiku kohta Koonilisuse ühikuks on cm/m S=D-d/L s - palgi koonilisus (cm/m) D – palgi tüükaotsa läbimõõt (cm) d – palgi ladvaotsa läbimõõt (cm) L – palgi pikkuse (m)
annaabi.ee 
