Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad ...
Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad · Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa · Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid Parasvöötme lehtmetsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga · 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am.(51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1. NIISKED · Mandrite idaosas · Aastane juurdekasv 15-50 m³/ha · Liigirikkad, peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud (Nt. mahagon,eukalüpt, kebratso, arukaaria, loorber, kampripuu jt) 2. KUIVAD · Mandrite lääneosas arukaari · Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a säilinud okkalised põõsastikud
happevihmad, mida põhjustavad tehased ja vabrikud ning samuti autod. Teiseks suureks probleemiks on üleraie. Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme lehtmetsad paiknevad võrreldes okasmetsadega pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on paljuski tinginud inimtegevus. Kliima Lehtmetsadeks kutsutakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Enamasti kasvavad okasmetsad lehtmetsadest aeglasemini. Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 1000 mm. Taimed Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talvel on puud puhkeseisundis. Nad langetavad maha oma lehed, et kaitsta end lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja varjavad maapinda, arenevad metsa all paljud õistaimed nagu sinilill ja ülane. Hiljeb asendavad neid varjulembelisemad taimed nagu kõrrelised
Korilus - Metsadele üldjuhul mõju ei avalda Varaagraarne 1. Kahjustab metsa, kuid mitte palju 2. Alepõllundus - Põllud väikesed Hilisagraarne 1. Negatiivne mõju suur 2. Metsade asemel põlispõllud 3. On hävitatud suurem osa metsa, näiteks Lõuna-Ameerikas, Aasias 4. Metsamajandusega riigid ei tegele Varaindustriaalne - Metsade suurim hüvitaja 1. Põllumaaks - Nii hävitati suurem osa sega- ja lehtmetsadest Euroopas 2. Rauametallurgija - Metallide sulatamiseks kasutati puusütt 3. Puidutööstuse tekkeaeg - Hakati hävitama okasmetsi ka Põhja-Euroopas - Varaindustriaalajastu metsamajandust nimetatakse röövmajanduseks Hilisindustriaalne 1. Arenenud riigid, ellkõige Lääne- ja Põhja-Euroopa, muutsid oma metsanduspoliitikat järsult (20 saj. 60-ndatel) 2. Tekkisid metsakompleksid
Lennus vaheldub liuglend aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras. Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja kaugelekostuv nin õõnes "uhuu", mis on ühe- või kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval, siis aga huked nõrgemad ja heledamad. Üldpikkus 67 cm. Kassikakk on Eestis ülelevinud, kuid vähearvukas haudelind. Elupaigaks valib enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976) Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda 100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle tõusnud.(O. Renno,1993) Talvituvate lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee) Händkakk: III kategooria liik. Varesest suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. "Loor" hästi arenenud, samuti helehall
*Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas.
Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt. Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks. 12) Lepad (alnus) Eestis kasvab Hall lepp ja Must ehk Sanglepp. Halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp. (musta leppa on eestis vähem eelistab kasvamiseks niiskeid, märgi alasid. Must lepp elab vanemaks kui hall lepp. Kaasiku järgi lehtmetsadest kõige levinum on hall lepp. On pioneerpuu ehk metsa algataja, saab kõige kiiremini kasvama) Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui langevad, rohelisena viivad mulda rohkem toitaineid, juured lisavad maapinda rohkesti lämmastikväetisi, lepajuure kõljes on oranzikad hernetera suurused mügarad, mis on bakterite kogumikud- aitavad lepal koguda lämmastikku) Must lepp on olnud hinnatud nõude ja mööbli tegemisel. Hinnatakse puidu kena
4. Kõige enam metsi hävitatakse Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrika “sarve” alal. Hävitamine ka Siberis, Alaskas, Kanada põhjaosas. Vanasti oli 6 miljardit ha metsi Järel praegu 5 miljardit ha metsi Pindalaliselt on troopilisi vihmametsi 52%, subtroopilisi metsi 8%, parasvöötme metsi on 16% ja arktilise vöötme metsi 24%. Territoriaalselt suurim osa metsi Lõuna-Ameerikas (50%), Kagu-Aasias (30%), Aafrikas (20%). 90% okas- ja lehtmetsadest ei vasta ürgmetsa kriteeriumidele. (parasvöötme metsad Üle poole maailma puiduresserssidest kasutatakse kütusena. Ülejäänud osast kasutatakse:Ehitusmaterjaliks; Tööstuspuiduks (vineer, saepuru),Paberitootmiseks tööstusmaades. Kanada ja endised NL maad toodavad umbes poole kogu maailma ümarpuidust. Metsade kõrvalkasutus: toidu- ja ravimtaimede korjamine, jahi- ja karjamaana kasutamine. Aastas hävib umbes 20 miljonit ha metsa. Hävimine toimub tööstus ja arengumaades erinevalt
*Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas.
vihmas ja tormis, peatudes või liikudes mõnel kõrgemal põõsaoksal. Harva laulab ta ka lennul ühelt põõsalt teisele. Hommikul hakkab tema laulu kuulduma juba varakult enne päikesetõusu ja õhtul lakkab see alles peale päikese loojumist. Salu-lehelinnu laul on õrn meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid palju mahedam. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest, puisniitudest ja parkidest ning lõpetades paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub meile aprilli lõpul või mai algul. Lahkumine toimub augustis ja septembri esimesel poolel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsemad asurkonnad. Ränne toimub öösel ja vahel ka päeval. Peamised talvitusalad asuvad Lõuna-Aafrikas. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle
annaabi.ee 
