ökogeograafilised seaduspärad · Biogeograafia ,, seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis · Makroökoloogia eelkäija! · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem · Alleni seadus soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel Ökoloogiliste koosluste levik: · Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt · Soontaimed, linnud, imetajad, mükoriisaseened · Taksonoomiline jaotus · Eluvormide jaotus · Jaccardi indeks koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu Jaotused biogeograafias · Klassifitseerimine
• Väga jõuliselt õitsev, üheaastane taim kõrgusega 15-25 cm.Taimel on rohkelt paljulehelisi õrnasid õisi, korvikesed 3 - 3,5 cm diameetriga. Tukalill armastab sooja ja päikest. Tahab avatud kasvukohta. Täieliku dekoratiivsuse saavutab kerges, isegi natuke kuivavõitu, aga toitaineterikkas mullas. BRASSICA OLERACEA - ILUKAPSAS • Valgustarmast av, külmakindel, kasvab hästi viljakal, neutraalses pinnases. • taim on tihe, käharate leheservadega . Erksad värvused. Sobib väga hästi haljastusse. CALLISTEPHUS CHINENSIS – HIINA AEDASTER • Olenevalt sordist kasvab 20- 100 cm kõrguseks puhmikuks. Juulist külmadeni tekivad varte tippu ühekaupa lihtõielised või täidisõielised korvõisikud. Õisikud olenevalt sordist väga erineva värvuse ja kujuga. Eelistab päikeselist kasvukohta kobedas viljakas mullas. • Lehed on enamasti süstjad, teritunud tipuga, saagja servaga, varrel asetsevad
on nokad lühemad siis ei kaota nii palju energiat. · Glogeri seadus niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaiga loomad. Enamasti asuvad niiskemad piirkonnad troopika pool kuival piirkonnal on vähem taimkatet ja seal on üldiselt heledam ümbrus siis peab loom ka heledam olema, et end varjata vaenlaste eest. Taimelehtede suurus ja kuju. · Tervete leheservadega liikide hulk floorast näitab ära, kui palju on sademeid. Sirge serv palju sademeid. Troopikas on peamiselt sirge servaga lehed veemassid jooksevad kiiresti lehe pealt maha meie sakiliste lehtede puhul jääb vesi tilkuma. (sakid aitavad taimel vett hoida). · Lehe suurus näitab temperatuuri. Mida väiksem leht seda külmem? · Neid seaduspärasid kasutatakse paleokliima hindamisel kui leitakse
4a: lehed rohelised: 'Cruciatum'; 'Rafinesquianum'; 'Trilobatum'; 'Vitifolium'; 4b: lehed kollased: 'Albertii'; 4c: lehed helerohelised, puhkedes kollakad: 'Laetum'; 'Spaethii' (Schwerin) 5 grupp: Lehed kolmnurksed: 5a: lehed rohelised: 'Argutum'; 'Opizii'; 5b: lehed kollased: 'Corstorphinense' 5c: lehed valge marmoreeringuga: 'Annae'; 'Discolor'; 'Insigne'; 'Pulverulentum'; 'Simon Louis Freres'; 6 grupp: Lehed teistsugused, ei sobi eelnevatesse gruppidesse: 'Crispum' (väga laineliste leheservadega); 'Heterophyllum'; 'Purpureum Digitatum' (sügavalt lõhestunud leht); 'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas. Kasvab tavaliselt kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna Venemaa Kaug-Idas (Amuuri oblast [eriti Amuuri jõe
Vastu maad vajunud oksad juurduvad väga kergesti. Siit saab välja tuua ka siberi kontpuu miinused, milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda (Calmia istikuäri OÜ). Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata. Siberi kontpuu sortidest on vanad ja tuntud valgete leheservadega ‘Argenteo-marginata’ ja kollase randiga ääristatud ‘Spaethii’, viimane on teistega võrreldes madalakasvulisem. Mõlemat sorti on meil rohkesti paljundatud, kõige lihtsam on seda teha pist-okstega. Ka haljaspistikud juurduvad suurema vaevata (Maakodu, sept. 2009). 15.1 Hooldus Ilupõõsaste sealhulgas kontpuu oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist. Samuti lehestiku lopsakust ja aitab kaasa noortele ja värvikatele võrsetele ning aeglustab vananemist. Lõikamise aeg
Siit saab välja tuua ka siberi kontpuu miinused, milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda. Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata. Siberi kontpuu sortidest on vanad ja tuntud valgete leheservadega ‘Argenteo- marginata’ ja kollase randiga ääristatud ‘Spaethii’, viimane on teistega võrreldes madalakasvulisem. Mõlemat sorti on meil rohkesti paljundatud, kõige lihtsam on seda teha pist-okstega. Ka haljaspistikud juurduvad suurema vaevata. Hooldus Ilupõõsaste sealhulgas kontpuu oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist. Samuti lehestiku lopsakust ja aitab kaasa noortele ja värvikatele võrsetele ning aeglustab vananemist.
puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Võrsed: noorelt hõbejad (soomused ja tähtkarvad), hiljem roostepruunid, astlad tugevad, 2...7 cm pikad, emastaimedel pungad suuremad piklikud, teravatipulised, isastaimedel väikesed ümarad. Lehed: lineaal-lantsetjad, 2...8 x 0,2...0,8 cm, tömbi tipu ja kiilja alusega, käändunud leheservadega, pealt hõbejalt rohelised, alt pruunikas- kuni kollakas-hõbejad, kaetud heledate soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg
annaabi.ee 
