Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leherosett" - 7 õppematerjali

Juurseller
12
doc

Juurseller

Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm jämedusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Pascal: Keskvalmiv sort (külvamisest valmimiseni kulub 80 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Sellerivarred omavad kõiki unikaalseid leht- ja juurselleri omadusi, seejuures võimaldavad oluliselt laiendada selle hinnalise taime kulinaarse kasutuse spektrit. Leherosett püstine, jõuline. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm laiusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Nuget: eskvarajane sort, tõusmetest valmimiseni 80-90 päeva. Varred tugevad, lihakad, kollaka värvusega, pikkus 40-70 cm. Ei armasta kasvada raskel ja niiskel pinnasel. Kasutatud kirjandus http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/212 http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11067 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14355 http://www

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Uibulehelised
3
doc

Uibulehelised

Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud. Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või neli aastat, osa lehti kuivab vahepeal, osa elab üle talve, hävinute asemele kasvavad uued. Alles kolmandal või neljandal aastal tuleb lehtede vahelt välja pikk õisikuvarb ja areneb tihe õiekobar. Õied on rohekasvalged mõlemasugulised, kaheli õiekattega ja lühiraolised. Kust leida?? ((Sageli vaatab ta meile varjukast, kõduga kaetud metsaaluselt kavalalt otsa.)) Kuningakübar, Moneses uniflora Mitmeaastane taim. Õitsva taime kõrgus on 5 kuni 15 cm

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
5 allalaadimist
Köömned
7
odt

Köömned

Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Maitse- ja ravimtaim, mida kasvatatakse põhiliselt Euroopas, Lääne-Aasias, Põhja- Aafrikas ja alates 1996. aastast suurematel pindadel Kanadas. Üheaastane köömen vajab valmimiseks pikka kasvuperioodi ja seetõttu on meie kliimas kasvatamine riskantne. Esimesel aastal moodustub leherosett ja areneb sammasjuur, teisel aastal areneb õievars ja taim võib kultuuris kasvatades kasvada 100-120 sentimeetri kõrguseks. Õitseb põhiliselt juuni kuus. Vili on kaksikseeme. Seemnete valmimine ebaühtlane. Peale seemne valmimist taim sureb. Taimed, mis ei saavuta bioloogilist küpsust esimesel külviaastal (juurikas vähemalt pliiatsi jämedune) jätkavad kasvu teisel aastal ja õievars moodustub alles kolmandal aastal.

Toit → Toiduvalmistamine
13 allalaadimist
Maastiku kujundamine referaat
12
docx

Maastiku kujundamine referaat

võimalikud mõõtmed, ealisus jne) · nii kavandatavate kui olemasolevate taimede morfoloogia ja fenoloogiaga Jättes loetelus mõne teguri arvestamata, võib juhtuda, et kavandatu ei saa kunagi seda ilmet, mida kujundaja oma vaimusilmas ning paberil ette kujutas. Taimede põhilisteks kujunduslikeks karakteristikuteks on:lehestiku(okastiku) värvus, õite ja viljade värvus, oksastiku ning tüve(võrsete) värvus, oksagraafika(rohttaimedel leherosett jne), võra kuju, lehestiku faktuur(lehtede suurus, paiknemine võrsel ning kuju) Taimmaterjal jaguneb põhimõtteliselt heitlehelisteks ja igihaljasteks taimedeks. Kujunduses on mõlemal teatav eripära kasutamises. Okaspuud ja igihaljad taimed püsivad tänu võra värvusele ja kujule stabiliseerivad ja lisavad kompositsiooni staatilisust sellepärast kasutatakse neid sageli fooni, vaate raami või kompositsioonitsentrina

Loodus → Loodusõpetus
12 allalaadimist
Toiduained 4
9
docx

Toiduained(4)

Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate. Üldiselt pikapäevataim Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 3­4° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 20­22°. Tõusmed taluvad külma ­5 kuni ­6°, leherosett isegi ­8 kuni ­10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°. Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul. Võib külvata ka hilja sügisel (novembri algul) talve alla. Kuidas spinatit säilitada?

Toit → Kokandus
37 allalaadimist
Lillekasvatus lävendipõhised taimed
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed, kellukesekujulised, vaarikavärvi, koondunud õrnadel vartel pööristesse. Õitseb juuni- august, 60- 90 päeva. • Kasvab hästi kiviktaimlas, päikese käes kuid tuulevaikses kohas. Leplikult kasvab ka varjus, aga ei talu SÜSTLEHINE HOSTA - HOSTA LANCIFOLIA • Kõrgus: 23-35 cm • Õied: lillakassinised, õisikuvarre kõrgus kuni 100 cm • Õitsemise aeg: juuli – august • Lehed: helerohelised, veidi

Põllumajandus → Põllumajandus
10 allalaadimist
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

sinakasvioletne ümar vorm ja värvus dekoratiivsuseks on rohekasvalge lillkapsa õisik dekoratiivsuseks on varrel spiraalselt asetsevad pikavarrelised lehed, mille kaenlas tekivad 1 - 5-cm roheline läbimõõduga peakesed dekoratiivsuseks lehtedest moodustunud leherosett hele- või või võrdlemisi kohev kollakasroheline, ümmargune, ovaalne või leheroots valge silinderjas pea välimised lehed rohelisedvõi hallikasrohelised, sisemised lehed dekoratiivne kähardunud valkjaskollased lehtede poolest dekoratiivsuseks mahlakas valkjasroheline ümaraks jämenenud vars sinakas- või punakasvioletne, hele- kähardunud kujuga, ilusa

Põllumajandus → Aiandus
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun