Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk? Lehestiku pindala ja struktuur (kaldenurk päikese suhtes), koosluse peegeldustegur (albeedo). 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Katsed näitavad, et parasvöötmes on varakevadel neelduv kiirgusenergia hulk suurem, kui hilissügisel. 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Lembit Pent Aerolaserskaneerimine ja selle rakendused Referaat Juhendaja Ahto Kangur Tartu 2016 Sisukord 1.SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2. LIDAR............................................................................................................................4 3.AEROLASERSKANNERITE ANDMETE KASUTAMINE.........................................6 3.1Puistu keskmise kõrguse määramine................................................
olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega, nt tiik, raba Bioom – ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum, nt tundra, taiga, parasvöötme okasmetsad 3. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Sõltub koosluse peegeldustegurist (albeedo), lehepinna arengust, lehestiku struktuurist, 4. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI – Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 5. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Neeldunud kiirgusenergia hulk on suurem 6. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst 7. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent?
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja
TM3), lähedases infrapunases (TM4), keskmises infrapunases (TM5 ja TM7) ja ka TM6 piirkonnas (kiirgustemperatuur)? Miks? Nähtavas eristub, on must TM4 peaks seal ka väiksem signaal tulema, eristub Keskmises vesi Miks transpiratsiooni ei ole, mis jahutab. Kordamisküsimusi: 1. Millistes spektri piirkondades (nähtav, lähisinfrapunane, keskmine infrapunane ja soojuskiirgus) paiknevad Landsat TM spektraalkanalid? 2. Mis on lehepinnaindeks ja kuidas seda mõõta? 3. Milline on Landsat TM ja SPOT piltide piksli suurus? 4. Nimetage IDRISI paketi olulisemad ilma õpetava valimita klassifitseerimise meetodid. 5. Millised ained taimelehes põhjustavad kiirguse neeldumist? 6. Kas suure huumusesisaldusega mullad on heledamad või tumedamad kui väikese huumusesisaldusega mullad? 7. Mille poolest erinevad puistu (võrastiku) liitus ja taimestiku katvus? Tõenäosus, et vaatame risti taimkatte peale, näeme mingit taime elementi
kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Bioom on geograafiliselt piiritlev ala nt Siberi taiga, aga ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Ökosüsteem on näiteks järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk. Lehestiku sutruktuurist, koosluse peegeldustegurist 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel?Suurem kiirgushulk. 9 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst. 8. Millistest faktoritest sõltub lehtede ekstinsioonikoefitsent? Kiirguse kahanemiskiirusest. 9
fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4
(st. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
