2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed,
ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album. Õitsemise aeg: 1. mai - 25. august. Meeproduktiivsus: kuni 500 kg/ha. Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha. Õitseb maist septembrini. 1
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis-
Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on itaalia mesilased ka haiguste edasikandjad. 3.4. Itaalia mesilase miinused Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue september ja oktoober , siis nad lähevad talvituma suurearvulisena. Talvekindlus on neil nõrk ja talvine mesilaste kadu suur, kuid seda on võimalik parandada pideva valiku ja aretustööga. Itaalia mesilased ei talu talvesöödas lehemett, see tekitab neil kõhulahtisust ja perede hukku. Jahedate ilmade korral algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei suuda pere areneda selleks ajaks küllaldaselt suureks. Talvine söödakulu on neil suur, üle 25 kilogrammi kuna itaalia mesilased on tundlikud temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri kõikumistele- suurema soojakao tõttu tarbitakse rohkem toitu. Meekaanetis on liigil inetu ja tumeda tooniga, võib olla ka segakaanetis
Sissejuhatus Antud referaat on koostatud mesinduse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt. 3 Meetaimede klassifikatsioon Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade
vedelaks ja tänu sellele on mesi kleepuv. Meeliigid Botaanilise päritolu järgi: · Õiemesi - valdavalt õitelt üheliigilistelt või erinevatelt kogutud nektarist saadud mesi, värvus, konsistents ja lõhn olenevad taimedest, nimetuse saab ülekaalus oleva komponendi järgi (näiteks: pärnaõiemesi, rapsimesi. · Lehemesi - saadakse taimelehtedel ja -vartel esineva magusa eritise ehk mesikaste töötlemisel mesilaste poolt, tavaliselt ei saa lehemett puhtal kujul, vaid segatuna õiemeega. Töötlemise ja müügiks pakkumise järgi liigitatakse: · Kärjemesi - müüakse kaanetatud meekärgede või nende osadena. · Kärjetükkidega mesi - üht või mitut meekärjetükki sisaldav mesi. · Nõrutatud mesi - lahtikaanetatud meekärgede nõrutamise abil saadud mesi. · Vurrimesi - lahtikaanetatud meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi. · Pressitud mesi - meekärgede pressimisel saadud mesi.
vähendades nii paistetust kui valu ning isegi armide teket. Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe- ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett,
«Tuleb võtta üks teelusikatäis kaneelimett ühe klaasi leige vee kohta, lasta ära sulada ja siis juua kaks korda päevas pool tundi enne sööki,» õpetab ta. Ka ilma lisanditeta on olemas väga erinevaid sorte mett, selgitab Aavo Meister. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. Näiteks lehtpuudelt kogutud mesi on tumepruun või rohekasmust, okaspuude oma kollane või roheka tooniga. Lehemett saadakse ainult väga kuumal ja kuival suvel ning selle kristalliseerumine võib aega võtta aasta või rohkemgi. Nii et kui see pole ruttu kristallinud, ei maksa veel karta, nagu oleks tegemist vale meega. «Lehemeel on teistsugune, pisut võõras maitse, aga see on väga mineraaliderikas ja inimene omastab seda kergesti. Näiteks kaaliumi on lehemees 13 korda rohkem kui õiemees,» teab 23
annaabi.ee 
