Harilik haab on papli perekonna ainus Eestis looduslikult kasvav puu. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik.
Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://foorum
Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule. Juhan Viiding Riimianalüüs Lõppriim: Ma mustas öös näen valget laululindu, - lk 7 kes vahel lendab südameks mu rindu. Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriim: oli õitest kirendav aas – lk 46 ja usun et tuleb taas aga nüüd on lehedki maas aga nüüd on lehedki maas Paarisriim: Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul – lk 37 ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead et see ei pidand tähendama head Süliriim: Süliriimi ma ei leidnud, aga leidsin süliriimile sarnase riimiga stroofi (lk 11) : Suule sulanud vaikusevaha. – a Sinu silmadeküünlaid, - b nendelt nõrguvaid vahatilku, - c leeke värelevaid - b vaatan jälle
Künnapuu Ulmus laevis on Eesti metsades mitmetel põhjustel väga haruldaseks jäänud. Küll aga kasvab suuri ja ilusaid puid sageli vanades parkides. Teda võib istutada nii üksikpuuna, kui ka rühmadena, alleena või isegi hekina. Üksikuna lagedal väljal jätab ta oma laia munaja võraga väga võimsa mulje. Kõrge heki kasvatamiseks laseb ta end hästi pügada. Eriti kaunis on ta sügisel, mil lehed muutuvad kollaseks või punaseks. Aga ega suvised suured tumerohelised lehedki möödujaid külmaks jäta. Huvitavad on veel pikad rippuvad õitekimbud kevadel enne künnapuu lehtimist. Nendest saavad mesilased rohkesti toorainet mee valmistamiseks. Miks on siis künnapuu looduses nii haruldaseks jäänud? Tal on nimelt haruldaselt tugev puit ja nii on enamik künnapuid inimese tarbeks maha raiutud. Ka on ta küllaltki nõudlik kasvukoha suhtes. Ta ei kasva kehva viljakusega ega vähese niiskusega mullal, kuid viljakama mullaga alad on inimene sageli põldudeks harinud
Selleks tuleb oksad igal varakevadel maapinnast 5-10 cm kõrguselt maha lõigata. (vt. joonist 12) Joonis 12. Noorenduslõikuse okste mahalõikamise piir. 1-3 aastane noorpõõsas tuleks maha lõigata ~ 5 cm kõrguselt, muidugi kasvab nii madalalt lõigates vähem võrseid, kuid seevastu on nad tugevamad ja sirgemad. Kõrgemalt lõigates kasvab põõsale rohkem võrseid, kuid need on tunduvalt peenemad ega õitse nii uhkelt, lehedki on sellistel okstel väiksemad. Suurest vanast põõsast, mille läbimõõt võib olla isegi 1 m, tuleks välja lõigata vanad jämedamad, harunenud ning nõrgad oksad, et põõsas ei muutuks liiga tihedaks. Sama oluline on ka põõsa puhastamine peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud ja hooldatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed
ning vähese kasvuenergiaga taimede elujõu taastamiseks tuleks teha noorenduslõikus. Selleks tuleb oksad igal varakevadel maapinnast 5-10 cm kõrguselt maha lõigata. 1-3 aastane noorpõõsas tuleks maha lõigata umbes 5 cm kõrguselt, muidugi kasvab nii madalalt lõigates vähem võrseid, kuid seevastu on nad tugevamad ja sirgemad. Kõrgemalt lõigates kasvab põõsale rohkem võrseid, kuid need on tunduvalt peenemad ega õitse nii uhkelt, lehedki on sellistel okstel väiksemad. Suurest vanast põõsast, mille läbimõõt võib olla isegi 1 m, tuleks välja lõigata vanad jämedamad, harunenud ning nõrgad oksad, et põõsas ei muutuks liiga tihedaks. Sama oluline on ka põõsa puhastamine peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud ja hooldatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed.
eakamate ning vähese kasvuenergiaga taimede elujõu taastamiseks tuleks teha noorenduslõikus. Selleks tuleb oksad igal varakevadel maapinnast 5-10 cm kõrguselt maha lõigata. 1-3 aastane noorpõõsas tuleks maha lõigata umbes 5 cm kõrguselt, muidugi kasvab nii madalalt lõigates vähem võrseid, kuid seevastu on nad tugevamad ja sirgemad. Kõrgemalt lõigates kasvab põõsale rohkem võrseid, kuid need on tunduvalt peenemad ega õitse nii uhkelt, lehedki on sellistel okstel väiksemad. Suurest vanast põõsast, mille läbimõõt võib olla isegi 1 m, tuleks välja lõigata vanad jämedamad, harunenud ning nõrgad oksad, et põõsas ei muutuks liiga tihedaks. Sama oluline on ka põõsa puhastamine peenikestest okstest, sest neile ei kasva ilusaid lehti ega õisi. Selliselt lõigatud ja hooldatud põõsa jõud läheb alles jäänud tüüka uinuvatesse pungadesse, millest kasvavad jõulised noored võrsed. Üheks tüüpveaks on
annaabi.ee 
