niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub grupp piiramatu pooldumisvõimega initsiaalrakke. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude milles leidub algkoelisi rakke. Kasvukuhik - on kooniline moodustis, mis paikneb algkoe juure ja varre tipus. Kasvukuhikut ümbritsevad soomusjad lehealgmed. Põhikoed. Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed. Rakud on erineva suurusega. Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked.
Sümpodiaalne hargnemine jagatakse: -Monohaasne- kasvu lõpetanud ladvapunga all kavab edasi üks teise järgu telg, mis asendab peatelge -Dihaasne- kasvu lõpetanud ladvapungalt sirguvad kahelt poolt teise järgu teljed. -Pleiohaanne- kängunud peatelje alusel tekivad paljud külgharud mis omandavad erineva suuruse. Pungad: Pungas peituv varre alge lõpeb kasvukuhikuga. Sellest allpool näeme külgedel väikesi puhetisi ehk väljakasve. Need on lehealgmed. Mida kaugemale kasvukuhikust seda suuremad on lehealgmed. Nende alumine külg kasvab kiiremini kui ülemine, mistõttu lehealgmed pöörduvad üles, ümbritsevad ja kaitsevad kasvukuhikut. Iga lehealgme juures, sellest ülevalpool, leiame väikese kühmukese. Need on tulevaste kaenlapungade algmed. Punga alusele kinnituvad tugevad pungasoomused. Need katavad punga igast küljest täielikult ja kaitsevad seda, kui see ebasoodsal ajal püsib puhkeolekus. Soodsa aastaaja
5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed. Pungad asuvad lehtede kaenaldes. 3. (3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu? Miks kasutatakse just lina ja mitte nt kõrrelisi? Linakiudu saadakse varrest. Kiud ulatuvad linavarres enamasti juurekaelast kuni hargnemiskohani. Kiud koosneb puhtast puitumata tselluloosist. 4. (2) Mis on lihtne õiekate? Kuidas moodustub? Ainult üks ring õiekattelehti. Värvilised, perigoon. 5. (1) Mis on säilitusjuur? Säilitusjuur on juur, mis
Võra moodustub harunemise ja harude pikenemise tagajärjel puudel Varte tüübid: Rohttaimed Puittaimed Üheaastased Puud Kaheaastased Põõsad Mitmeaastased Puhmad Monokarpsed õitsevad üks kord Polükarpsed õitsevad mitu korda Kasvuviisid: püstised, tõusvad, lamavad, roomavad, ronivad PUNGAD Kasvukuhik, koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsetega. Asuvad lehtede kaenlates. Risoom maa-alune vars Sibul maa-alune lühivõrse Kladood lehetaolised lehe funktsioonidega varred (nt aaloel) LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad
protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8. Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9. Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores
protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7.Haavakude. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. 8.Kasvukuhik. Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed. 9.Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude. Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid
Ka kallusemeristeem on sekundaarne algkude. 2.1.1. Apikaalsed algkoed Apikaalsed ehk tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus. Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena -- kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehe primordiumid (lehealgmed). Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid
annaabi.ee 
