lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5
Mustmullad arenevad rohtlavööndi kliimatingimustes, kus niiskust jätkub küll taimejäänuste lagunemiseks ja huumuse tekkimiseks, aga mitte huumuse lagunemiseks vees lahustuvateks aineteks. (18) Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudab kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks.(18) Metsamuldade pealmine kiht on metsakõdu, kus on näha veel ka lagunemata taimeosi. Peamisele kihile järgneb huumushorisont, sellele leetehorisont ja siis sisseuhtehorisont.(18) Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18) Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks(18)
Ferrallidistumine – kui mulda jäävad väljauhtumise tõttu Al ja Fe ühendid. Parasvöötme rohtla A, B ja C Liikumine ↓↑ Kõige toitainerikkam muld Mullaprotsessid Kamardumine – huumuse kujumine Okasmets (taiga) A, B, E ja c Liikumine ↓ Mullaprotsessid Leetumine – sademete tõttu savirikas alla poole, väheviljakas kiht tekib – leetehorisont A, B ja C, gleihorisont?? Gleimullad – soostumise esimene aste (vesi näha pildil). Vesi liigub vähe, sest igikelts tuleb vastu. Mullaprotsessid: Gleistumine - soostumine Savann Liikumine ↑ Mullaprotsessid Sooldumine
10 000 a on aeg , et muld oleks valmis. Mida vanem muld seda rohkem horisonte ja vähem seotud lähtekivimiga 7. INIMTEGEVUS Positiivne mõju: org väetis Negatiivne mõju: üleväetamine Moreen- liustiku sete on sorteerimata kivimaterjal, mida mandrijää siia liikudes kaasa tõi ja mis sulades meie alale maha jäi. MULLAHORISONDID... aja jooksul kujunenud mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja om horisondid A- huumushorisont E- väljauhtehorisont e leetehorisont B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim Muld kuj mitmete mullas toimuvate protsesside koosmõju tulemusel Mulla protsessid: - leetumine * halb - Kamardumine *hea - gleistumine *halb - soostumine- turvastumine* hea - sooldumine - leostumine- karstumine * hea MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJ TEGURID 1.EROSIOON e uuristus- tuule ja ajutise vooluvee poolt põhj kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Mulla ülaosa vaesub mitmetest elementidest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning kujuneb valkja värvusega leetehorisont (E horisont). Osa lagusaadusi ning mulla ülaosast pärinevaid peenemaid mineraalosakesi kuhjub aga sügavamale, kus moodustub sisseuhtehorisont (B horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Ka osa Eestimaa muldadest on kujunenud leetumisprotsessi tagajärjel. Laialdasemad leetunud muldade levikupiirkonnad asuvad Lõuna-Eestis, Peipsi järve ääres ja Vahe-Eestis.
mullast liikugva pinnasevee toimel leetumine – mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb mullahorisondid – mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid (kõdu, huumushorisont (orgaanika), leetehorisont, sisseuhtehorisont, lähtekivim) turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ladestunud surnud orgaanika. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, nt. soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel
annaabi.ee 
