Need mehed, kes proovidest põhjuseta puudusid pidid täitma trahvikohustusi, sageli mõeldi välja ka rahatrahve. Nii mõneski kooris olid proovide külastatavuse protokolliraamatud ning nende põhjal sai statistikat vaadata. Mõnes kooris polnud enne esinemist ühtegi täiskoosseisus proovi, kuid vaatamata sellele õpiti kava selgeks. Mängukooride ampluaa oli rikkalik. Muusikat vajati ju kõikide ühiskondlike hoonete nurgakivi panekuks, sisseõnnistamiseks, pulmades, leerides jne. Orkestrid mängisid ka pühade ajal korraldatavatel üritustel. Palju tööd andsid kooridele ka seltsid, eriti linnades. Seltsid kasutasid orkestreid peamiselt meelelahutuslikuks osaks üritustel ja väljasõitudel, mõnel pool ka koosolekutel. Kõige vastutusrikkamaks esinemiseks kooride jaoks oli loomulikult kontsert. Kuna kontsertmuusika ettekandmine käis paljudele üle jõu, mängiti kuulamiseks suure eduga koraalide ja koorilaulude seadeid, marsse ja tantsutükke.
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks
tänu kasvule suure väljarändepotentsiaali, sisseränne Euroopasse algas juba 1960ndatel ning nõnda oli Lääne-Euroopa muutunud väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. 37.Globaalsete identiteetide edenemine 1945-1973. 9 Nii kapitalism, kommunism kui ka III maailm olid ideeliselt pühendunud rassilise ja soolise võrdsuse arendamisele, eri leerides vastandati kollektiivse tegutsemise ja vabaduse ning võrdsete võimaluse olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu tuli peale tarbimisstiili olulisus ja isiklikud materiaalsed valikud, mis ei sõltunud enam klassikultuurist. Vähenes rassism, võeti vastu diskrimineerimisvastaseid seaduseid, samuti rakendati rassismivastase ideoloogia ette holokausti hukkamõistmist. Seoses individualiseerimisega muutus ka
nõrk ja läheb Leedu kontrolli alla. Vene vürstid ometigi on segatud ka sõdadesse Eestis, aga nad teevad seda mitte alati sellel eesmärgiga, et Eestit oma kontrolli alla saada. On perioode kus Pihkva vürstid ja Riia kirik tegutsevad liitlastena. Pihkva vürst oli mõnda aega Riias teenistused ja praegune Läti linn Volmer on tõenäolised saanud oma nime vürst Volodimiri järgi. Hiljem Pihkva Vladimir ja Riia ristisõdijad on eri leerides, veel hiljem Vladimiri poeg elab Tartu piiskop juures maapaos ja taotleb omale Pihkva trooni. Läti Henrik oma kroonikas toonitab, et Vene ema on viljatu - venelased küll vallutavad paganaid, et saada makse, aga ei soovi pöörata neid ristiusku. Liivimaa kontekstis on iva olemas - poliitiline misjonitöö 12.-13. saj Vene kirikus oli praktiliselt tundmatu. Venemaa enda perifeeria ristiusustati alles varauusajal? (või uusajal)
Kõik need tegurid on omavahel kuidagi seotud. Suures plaanis jagunevad surmalähedased kogemused aga kahte leeri: aju poolt loodud illusioonid kehast väljumisest ( inimese aju suudab kehast väljumist ( surmalähedasi kogemusi ) jäljendada ) ja inimeste reaalsed kehast väljumised. Aju loodud illusioonil ja reaalsel kehast väljumisel tuleb osata teha vahet nii nagu näiteks vaimuhaigusel ja andekusel. Mõlemates leerides on nende paikapidavuseks välja pakutud veenvaid kaitseargumente, mida me nüüd ka järgnevalt lähemalt vaatame. Reaalne kehast väljumine Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult nõustuda, tuleb uurimusse arvesse võtta ka sellised aspektid, mille korral inimene näeb enda elustamiskatseid pealt
protsessis osalejate tegevuse, samuti ka veovahendite ja -marsruutide kohta. Rahvusvaheline kaubavahetus tingib vajaduse reguleerida veondustegevust eri riikides ühtmoodi. Seepärast tugi- neb riikide veondusalane seadusandlus rahvusvahelistele üldlepingutele (konventsioonidele), regu- leerides täiendavalt vaid valdkondi, mida viimased ei käsitle. Lisaks veondust reguleerivatele rahvusvahelistele ja rahvuslikele reeglistikele on väga tähtis dokument veoleping. Viimasega võivad olla kokku lepitud täiendavad veoahela liikmete tegutsemise tingimused, mis on jäetud seadusandlikes aktides ja eeskirjades reguleerimata. Veo-
annaabi.ee 
