Paluksime siia tulla järgnevatel õpetajatel: Õp Rein, Õp Mare, Õp Ene Kruve, Õp Lembit Keerus, Õp Mall Võhandu, õp Liisu Tähe, õp Kati kümnik, õp Tanel kümnik, õp Siret Stoltsen, õp Reeva Johanson, õp Egon Leemets, õp Agnes Leemets, õp Marje Kert, õp Ann Laurand. Õp Liia Alling, Õp Eve põldmaa, Õp. Katrin Topkin, Õp. Helis Manninen, Õp. Sandra Paju, Õp. Mari-viivian Ellam, Ja Kiltsi põhikooli direktorit Merje Leemetsa. Kallid õpetajad, nautige seda päeva, sest see on teie päev!! Palju õnne ja meie sügav kummardus teile!
................................................................................. 8 KASUTATUD Kirjandus........................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles. Referaat on kirjutatud kolme allika põhjal: Tiina Leemetsa artiklid „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ ja „Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles“ ning Kati Pedaja „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad“. 3 1. INGLISE KEELEST LAENAMINE JA SELLE PÕHJUSED Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri
Teine peatükk kirjeldab anglitsismide laenamisviise. Kolmas peatükk ja selle kolm alapeatükki toovad lugejani võõrlaenude mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu
Arvestades samuti fakti, et telepilt Otepäält jõuab alati miljonite inimesteni üle maailma oli sündmust ka tänavu kohapeal kajastamas üle saja ajakirjaniku ja fotograafi. Seega on olnud alati tegemist maailmamastaabis, kui ka Eestile väga tähtsa sündmusega spordimaastikul. Starti asusid nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi. Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul oli tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. ,,Eestisse tulid pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võis välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskenduti peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsusele sportlaste endi hulgas" . Tema sõnul oli tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie endi koduõues.
................................. 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku
kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid
alati on neid, kes reklaami huvides on valmis end võõraste sulgedega ehtima, sõltumata sellest, kas selleks ka mingit alust on või mitte. Mingi tõenäosuse saamiseks on teadaolevate andmete analüüs seega vajalik. 3.3.1. Keila Kõige lähem koht Tallinnale, kus loogiliselt võttes võis olla vajadus moodsama tantsu- muusika järele, oli Keila – piisavalt suur asundus ja samas küllaltki lähedal Tallinnale, s.t pealinna kultuuriuudised ja eeskuju kergesti kättesaadavad. Reet Leemetsa andmetel tegutses alates 1932. aastast Keilas tantsu- ja meeleolumuusika orkester Keila Bänd, kelle põhitegevus oli mängida tantsuks kohalikel kohviõhtutel. Sellest kollektiivist on samas artiklis toodud 1. mail 1935 tehtud foto, mille alusel on tuvastatud ka orkestri koosseis 89 . Kui otsustada nime järgi, siis võiks oletada, et tegemist oli džässilikku tantsumuusikat mängiva orkestriga; teist
annaabi.ee 
