Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Leelo Tungal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lasteraamatu, valdab, kirjakeel, optimism, suhtlemine, ladus, sõnaseadmine, teravmeelsus, tungla, armeenia, luuleraamatud, lastenäidendid, koera, kass, siil, lastekirjanduse, leelo, tungal, prosaist, libretist, helilooja, raimo, laade, haridus, filoloogia, pioneer, peatoimetaja, keelteoskus, sõnastiku, luulekogu, õppekirjandus, sampo, lepatriinuajakirjade ,,Täheke" , ,,Pioneer" , ,,Eesti Maa" ja ,,Hea laps" toimetajana. Aastatel 1981-1984 oli Leelo Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ja nende peres on kolm tütart. Looming Alustas oma loomingut ta romantilise tundelüürikuna (esikkogu ,,Kummalised kiivitajad kurtsid" 1966) . Vilelenud traditsioonilist luulet, milles enim vaadelnud maailma naise ja ema pilgu järgi. Tema loomingut iseloomustavad sellised omadused nagu ladus sõnaseadmine, teravmeelsus, vahetu suhtlemine lugejaga, elujulgus ja optimism. -3- Ilmunud lasteluuleraamatud: · Karune lugu(1975) · Hundi lugemine(1978) · Mooni avastamine(1978) · Väike ranits(1982) · Seltsis on segasem(1983) · Tere-Tere(1985) · Sul on teha mehetöö(1987) · Vana rahva lasteaed(1988) · Ema abilised(1991) · Minu kodu(1991) · Aastaring(1992) · Tondu(1993)
kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest : Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus- Siia, siia Päike äsja loojus, Siia valgus
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
Raamat sisaldab rõõmsat huumorit, kuid samas ka õpetust ( ,,Maakaart" ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus ,,Tere- tere!" on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( ,,Telelaps", ,,Ühel lapsel" ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu. 1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu ,,Vana vahva lasteaed" Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks ,,Sabaga päike" (2007), ,,Lepatriinu faksiga" (2004, valikkogu), ,,Pururikas laps" ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), ,,Salajutt" (2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse ning selles süüd
1991-1995 Ruila põhikooli emakeele õpetaja 1994-1996 ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana 1994-1995, 1996-...... ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja 1997 - Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind 1999 - J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 - Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden Looming Leelo Tunglalt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut lastele ning noortele, lisaks kümmekond luulekogu täiskasvanutele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele. Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel. Looming ja näited · Fantaasia elemente sisaldavad lood ja muinasjutud: Barbara-diloogia (1992, 1994), "Kollitame! Kummitame
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2
Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED ÖÖ AEDADES LUURAB SUUR HALLITAV VAIM. SIIN ÕITSEDA SUUDAB VAID TÕBINE TAIM. SIIN PUU KASVAB KÄNGU, NÄIB PILGE TA URB. KÕIK MEEL KALDUB LÄNGU- EI RÕÕMUS, EI KURB. NEIS RÕSKETES ÖÖDES NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB.
5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused, kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. (Tarrend 2005: 31). Kirjastajate soovimatuse tõttu avaldamisriske võtta hääbus omamaise lasteraamatu väljaandmine pea olematuks. Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus. Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti. Tingimused, mis võimaldavad tõlgetel omandada kultuuris keskse positsiooni, sõltuvad ühiskonna ja tema kultuuri arengutasemest. Eesti puhul oli taasiseseisvumisajal tegemist kultuuri arengutasemega, kus kirjanduses leidsid aset
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
