toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja alumiiniumiühendeid; levib lähistroopikas, troopikas ja ekvaatori lähedal. Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet- e väljauhtehorisont, mille all on punakaspruun liikuvate huumusainete-alumiiniumi-ja rauarikas sisseuhtehorisont. Jaguneb leedemullaks (huumushorisont puudub) ja leetunud mullaks(õhuke huumushorisont) MÕISTED: Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temp kõikumise ja vee külmumise tõttu kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine) Keemiline murenemine e porsumine selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti
Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59556948853 kohta. Põllumasiivi kontuur punasega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga
E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta
2)huumuslikud leedemullad L(k) on hõredate noorendike all, kus on võrdlemisi lopsakas alustaimestik. Metsakõdu all on mõne cm paksune huumushorisont. 3)sekundaarsed leedemullad Ls on kujunenud välja kunagistest põllumuldadest, kui sinna on uuesti peale asunud mets. Kui on põllumuld A-E-B-C, siis kui noor mets tekib peale, siis on valem O-E-A-E-B-C. On aja küsimus, millal see areneb uuesti tüüpiliseks leedemullaks. 4)gleistunud leedemullad Lg, mis jagunevad a)gleistunud tüüpilised leedemullad Lg b)L(k)g c)Lsg. Kõikide nende põhitunnuseks on, et juhul kui on gleistunud, siis kasvab ka mustikas. Mullaprofiilis tekib leethorisondi alla Bhf, mida tugevam liigniiskus, seda mustjaspruunim see horisont on. Siiamaani oli tegemist automorfsete ja poolhüdromorfsete muldadega ehk kuivad, parasniisked ja ajutiselt liigniisked mullad. Nüüd hakkavad hüdromorfsed mullad
E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 25 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik
E 7...15 cm. c) LIII tugevalt leetunud leedemullad. E >15 cm. 2) Huumuslikud leedemullad L(k). Esineb õhuke alla 5 cm huumushorisont. a) L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. E<7 cm. Tüüpprofiil: O-A-E-Bhf-C. b) L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld. E 7...15 cm. c) L(k)III tugevasti leetunud huumuslik leedemuld. E >15 cm. 3) Sekundaarsed leedemullad Ls. On tekkinud endiste põllumaade metsastamisel. Olemuselt üleminekumuld aja jooksul läheb üle tüüpiliseks leedemullaks. Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta
annaabi.ee 
