vahetult on, sest omailm ei eksisteeri sõltumatult ei ümbruskonnast ega organismist, vaid leiab koha ja tähenduse ainult seespool omailma ning püsib jäigalt selle raamides. Omailm on organismi poolt valikuliselt rekonstrueeritud ja struktureeritud vastavalt tema spetsiifilistele vajadustele, kogemustele ja individuaalsetele iseärasustele. 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON Lebenswelt ehk eluilm ka elu maailm või eluline maailm on Edmund Husserli rajatud tunnetusteooriast pärinev käsitlus. Eluilm on otseselt ja vahetult kogetav subjektiivne ja suhteline igapäevaelu maailm, mis eristub teaduslikest ja objektiivsetest maailmatõlgendustest, ehkki need teadused ja teaduslikud tõlgendused pärinevad samuti eluilmast. Eluilm on tähenduslik ja tähendusrikas inimese maailm. See on isiklik igapäevaelu hõlmav
Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu kuulub ka näiteks Kanti metafüüsika, ei tegele ega saagi tegeleda olemisega. Heideggeri mõtlemise teine komponent on Dasein -- inimliku inimesena olemine
Mannheim kollektiivsest mälust • Mannheim otsis vastust taolistele küsimustele nagu teadmiste ja kogemuste ülekandumine järgmisele põlvkonnale, generatsioonide eripärase identiteedi kujunemise tingimused ja kas põlvkondadevahelised pinged võiks kiirendada sotsiaalseid muutusi. • Põlvkondadel on oma kollektiivne mälu. Omandatud (enamasti teistelt ülevõetud) ja isiklikult omandatud mälu (õpitud või elumaailma (lebenswelt)) kogemustest internaliseeritud). Mannheim diakronaalse analüüsi tähtsusest • Selgitas põlvkondlikku dünaamikat diakroonilse analüüsi abil (mineviku, oleviku ja tuleviku teadvustamine). • Põlvkondade järgnevuse tõttu peavad inimesed paratamatult võrdlema olevikku läbielatud mineviku ja eesseisva oodatava tulevikuga. Generatsioone kujundavad tegurid lääneriikides, sõjaeelsed ja sõjajärgsed põlvkonnad
1994, 632-633). puudub sisemine ühtsus (Mollenhauer 1996, 870-871). Konkreetseks ja adekvaatseks kriitikaks Lüdersi ja Mollenhauer rõhutab ka sotsiaalpedagoogika raames arendatud Winkleri normaliseerumisteesi aadressil võib pidada Andreas populaarsete kontseptsioonide nagu elukeskkond Schaarschuchi artiklit (1996). Schaarschuchi arvates on (Lebenswelt) ja emantsipatsioon (Emanzipation) inflatsiooni sotsiaalpedagoogika universaalsed ambitsioonid viinud ning tühisõnalisust. Sageli on need pretensioonikad olukorrani, kus ei tehta enam vahet, millised spetsiifilised konstruktsioonid taandunud kõikjal käsutatavateks loosungiteks, tõrjutute rühmad ühiskonnas esinevad ning millist spetsiifilist mis õigupoolest ei suuda eristada kedagi ega midagi ning millel abi nad vajavad
· Sageli napib tal oma teoreetilis-metodoloogliste väidete kinnitamiseks empiirilist materjali. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 7 · Napib kultuuri-ühiskonna kui süsteemi aspektide arvestamist mikroprotsesside analüüsis (nt võimu küsimus, ideoloogiad jne). Kokkuvõte mikroteooriate põhitemaatikast Lisaks sümboolsele interaktsionismile oluline mainida ka selliseid mikroteooriaid nagu fenomenoloogia (Husserl Alfred Schutz (1899-1959)) tavalise inimese Lebenswelt'i uurimine; intersubjektiivsus vastastikune mõistmine, inimesed jagavad ühist maailmanägemust, kuna nad näevad maailma samal moel nagu mina, Lebenswelt põhineb paljuski nö ,,tavateadmistel" (common-sense knowledge)) ja etnometodoloogia (Harold Garfinkel (1917-...) Ameerika sotsioloog) a) arvessevõtmine - inimesed kujundavad teatud seletuslikke raamistikke mõistmaks sotsiaalset tegevust, samas käitutakse ise nii, et teised seda mõistaksid, b) G
- nt. linn - tegemist ideaaltüüpidega (vrd. Weber!) -,,kui kõik sotsioloogiateadus läheks kaduma, võiks sellest vastandpaarist koguteaduse uuesti konstrueerida, nagu arheoloog konstrueerib ühe killu abil terve amfora". - ongi palju kirjutatud selle vastanduse abiga, tihti näitamas ühiskondlikku muutust, aga ka kaasajal eksisteerivate eri tüüpi kollektiivide kirjeldamisel * nt. Parsons: erinevad allsüsteemid on erineval määral traditsioonilised/kaasaegsed * nt. Habermasi elavik (Lebenswelt) vs. süsteem (Systemwelt): ühes isiklikud, suhted, teises seadused, lepingud, turusuhted, st. ebaisikulised suhted. Iseloomuliku ühiskonna erinevatele sfääridele: intiimne, poliitiline, turusuhete sfäär. # ka siin arengu idee: elaviku ,,koloniseerimine" süsteemi poolt. - vastavalt on palju kirjeldusi probleemidele, mida see muutus võib tekitada. Terminitest tähtsaimad 2: 1) Durkheim: anoomia (tal oli üleminekuolukord, Mertonil enam mitte) (oli juttu seoses normidega!);
annaabi.ee 
