Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks uurimiseks ja tutvustamiseks Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi (ELF). ...
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt
MUUSIKATERAAP IA Liis Ruben 1 Leana Stepanova 1 ÕDE II MUUSIKATERAAPIA EESTIS Eestis hakati laiemalt muusikat teraapiliselt kasutama 1980ndate teisel poolel. Eesti Muusikateraapia Ühing asutati 1990. aastal. Esimesena loovteraapiatest sai muusikateraapia akadeemilisel tasemel täienduskoolitus tuule tiibadesse 1991. aastal Tallinna Ülikoolis. 1996. aastal alustas TPÜ Psühholoogia osakonnas kaheaastane muusikateraapia lisaeriala programm, millest
Mulle on alati meeldinud mood ja disain ning seega otsustasin külastada septembris Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid. Üks kõige silmapaistavamtest illustratsioonidest olid Anu Samarüütel-Long'i omad. Tal on väga julge värvi valik ja omapärane inimese kujutamine. Inimesed on piltidel kujutatud minimalistlikult, domineerib ka ovaalsus (põsed , pea, silmad)
Lasteaia ,,Tõruke" köögi hügieen Leana Paistu TT-09 Sisukord: 1. Köögikoristamise juhend 2. Töötajate hügieen 3. Ergonoomiline tööstiil 4. Pinnakattematerjalid, seadmed 5. Nõud Köögikoristamise juhend: Erineva saastumisastmega pindade puhastamiseks võiks kasutada eri värvi koristusvahendeid. Roheline - STERIILNE Sinine - PUHAS või DESINFITSEERITUD Punane - MÄÄRDUNUD Kollane - NAKKUSOHTLIK Koristamisel peab alati liikuma puhtamast alast mustemale alale
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Leana Paistu TT-09 Toitumisprogramm Juhendaja: Luule Lipp Väimela 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök...............................................
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.............................................................
ARNOLD KIKAS 5 ja 0 BIRGIT KIVI 6 ja 0 INGRID KLEIN 1 ja 7 KRISTIINA KÄÄRAMEES 1 ja 8 KÄTLIN LAUR 1 ja 9 LEIU LEPIK 2 ja 6 MARIA LIISA LUUR 2 ja 8 ANNA-LIISA MEE 2 ja 0 MARIA PETERSON 2 ja 9 MERJE PUUSEP 3 ja 0 LEANA RANNULA 3 ja 6 LILJA SAMSONOVA 3 ja 7 KEDY SÜNTER 3 ja 9 SVEN TAMMOJA 4 ja 0 HANNA VAHTRAMÄE 4 ja 6 SIRLY VÄRAV 4 ja 7 SANDER BORK 5 ja 7 LAUR HEINLA 5 ja 8 HEINO KALJUVEE 5 ja 9 KRISTIAN KALVET 1 ja 3 ANDREAS KUUSIK 1 ja 5 RAIDO MANDEL 2 ja 4 URMAS NIKLUS 3 ja 5 KARIN PEKS 7 ja 0
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..................................................................................................................
- Depressioon - Paanikahäired - Kõnehäired Küsitleti 136 last ja 37 õpetajat. - Helen Pärna, 2008 Laste materiaalne olukord Perekonna majanduslik seisukord on paranenud – 63,9% Pere olukord on jäänud samaks – 31,1% ja halvenenud 2% Laste elutingimused paranesid. Lastel on rohkem kalleid asju. Lapsed saavad endale lubada rohkem meelelahutusi. - Helen Pärna, 2008 Laste suhtumine töömigratsiooni Leana Lahesoo magistritöö TÜ-s: „6. klassi laste hoiakud ühe või mõlema vanema töömigratsiooni“, 2011. Valim – 239 kuuenda klassi õpilast 9 koolist ning 136 klassist. See on ~11% kuuendate klasside õpilste arvust. Laste emotsionaalne toimetulek Sarnasus lastega, kes elavad üksikvanemaga teise vanema surma või lahutuse tõttu. Kannatab igas vanuses laps. Peamine tunne on kurbus.
Siiski tuleks elduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ RKTKo 3-2-1-118-16 p 18, 19 Asjaolud: Tallinn RE OÜ (hageja) hagi Leana Mägi (kostja) vastu võla nõudes. Pooled sõlmisid üürilepingu, mille alusel hageja oli üürile andja ja kostja üürnik. Kostja ei andnud valdust lepingu lõppemisel tagasi, seega muutus leping tähtajatuks ja kostja kohustus tagama makseid kokkulepitud tingimustel. Õiguslik probleem: RK: „Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel
annaabi.ee 
