Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Тоомас Нипернаади” (0)

1 Hindamata
Punktid
“Тоомас Нипернаади” Гайлита — эстонская повесть
Нипернаади наказает глупости в Эстонской деревне и заставляет женщин чувствовать себя по-иному. В первых, он учит деревенских дурачков Пеетрус, Паулус и Ёнатан, как показать кино в городе. Они там сорвут всё дело и потом сожигают свой хутор. Затем он прибывает в следующий хутор, где живут хозяйская дочь Элло и скотница Тралла. Он легко флиртовает с ними обоими и врёт Элло, что у протка похороненно сокровище из времени Шведского короля Эрика ХIV-а. Он врёт Элло, что он в действительности ученый по доисторического древности. Элло должна выйти замуж за местного пастора. Но она не очень счастлива и готовящиеся к свадьбе ("пастор очень серёзен, никогда не смеется"). Она станет под влиянием фантазии Нипернаади и хочет бежат с ним. Но Нипернаади оставляет этот хутор. После этого он он снова в пути, в этот раз с девочкой-беднягой Кати. Путь оказывается длинным и Кати устает. Нипернаади притворяется богачом и дает понять, что его хутор уже очень близко. Но это ложь, он просто выбирает одного хутора из ближайшей деревни по собственному произволу (“see seal, nende lautadega”, "вон там, с этими коровниками"). В этом хуторе хозяйна нет дома, на сей раз он в ярмарке с быком и батраком. Нипернаади использует счастливой случай и шпионит в этой хуторе. Этой действии он перед Кати называет "вентилоровании комнат". Но теперь выяснится, что их бык не найдет реализации в ярмарке. Вместо этого бык бесновает на дворе. Нипернаади станет спасателям жизни старого хозяйна Яака Лыoке (на эст. "Жаворонок"). Теперь он притворяется родственником Яка и приустраивает Кати в замуж Яаку. Исполнится мечта Кати быть хозяйком богатого хутора. Нипернаади уйдет. Затем мы видим Нипернаади в работе при лесославе на осенним реке. Его соратник Яанус Роог собирается знакомить его с собственной невестой Марет Ваа. Нипернаади вымышляет легенду, что он матрос и на берегу Балтийского моря он ждет указании своего капитана сесть на корабль. Но когда Марет прибывает в домик, она сразу поймет, что это неправда. Путешественник остается гостям у Симеон Ваа. Но он уже устал от путешествии и притворяется, что его столетная тетя Катарийна Иее ждет его в близости Псковского озеро. Она не верит и между этого хочет верит легенду о жемчугах на берегу, которого Нипернаади врал неё зараннее. Одновременно с тем событиям Яанус Роог ревнует его и ходит рубить леса у Юстуса. Марет тоже видела бы Нипернаади скорее всего работавшимся на рубке Юстуса. Яанус Роог все время заставляет его чем скорее уйти, Нипернаади и сам хочет покидать домик, но влюбленная в него Марет не согласна. В этом же моменте из города прибывает жена Нипернаади Инрйид, которая удостоверяет, что Нипернаади путешествующии писатель, он остается своего городского квартира весной, странствует все лето кто знает где и вернется только осеню, чтобы писать о свойх впечатлениях в течение остальной части года. Теперь, с согласию его фантазии, Марет спрашивает у него: "Теперь ты нашел своего царицу Савы?" - "Нет, дорогая Марет," он ответит, "настолько я живу, всегда останусь искать своего Царицу Савы, даже в старости. Живи хорошо, Марет!"
Тоомас Нипернаади #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Adelheit Õppematerjali autor
Гайлита — эстонская повесть

Sarnased õppematerjalid

Hamlet
4
docx

Hamlet

Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl jälle vai m il mus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult, siis ütles et Marchellusele et too lööks vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt.

Kirjandus
Stenokardiapatsiendi põetus
13
doc

Stenokardiapatsiendi põetus

STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit ­ sissehingamine ja asendivahetus

Sisehaigused
Karl Orff ja Arvo Pärt
2
rtf

Karl Orff ja Arvo Pärt

Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, A

Muusikaajalugu
Oksiidid
6
doc

Oksiidid

1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon)

Keemia
MITTEMETALLID
3
odt

MITTEMETALLID

Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a ­ rühma nr ­ 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a ­ rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse aineid, mis lahustuvad vees.

Üldine keemia
Oksiidide koostis ja nimetused
2
docx

Oksiidide koostis ja nimetused

1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid ­ N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid ­ SO2 nimetused dikloorheptaoksiid ­ Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid ­ P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid ­ CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) ­ liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II ) ­ magneesiumoksiid Fe2 ( III ) O ( -II ) ­ raud(III)oksiid Pb ( II ) O ( -II ) ­ plii(II)oksiid Cr ( VI ) O3 ( -II ) ­ kroom(VI)oksiid 2) N( IV ) O3 ( -II ) - lämmastikdioksiid Cl2 ( I ) O ( -II ) ­ diklooroksiid P4 ( III ) O6 ( -II ) ­ tetrafosforheksaoksiid I2 ( V ) O5 ( -II ) ­ dijoodpentaoksiid S ( VI ) O3 ( -II ) ­ vääveltrioksiid B. Koosta oksiidide valemid. (Määra indeksid) 1) N2O5

Keemia
Kodukontori riskianalüüs
26
docx

Kodukontori riskianalüüs

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KODUKONTORI RISKITEGURID Riskianalüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku SISSEJUHATUS Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris töökeskkonna tingimused ja võimalikud terviseohtlikud olukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Oht on võimalik vigastuste ja tervisekahjustuste põhjustaja. võib olla mistahes ese või protsess, mis võib tekitada kahju, näiteks materjalid, seadmed, töömeetodid või – tavad. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000. Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutu

Tööohutus
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
32
docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun