areng on olnud aeglasem. OECD hinnangul on Itaalia regionaalne ebavõrdsus 34-st Euroopa Liidu liikmesriigist kõige suurem. Organisatsiooni korraldatud uuringus võrreldi erinevate piirkondade majandustegureid. Nendeks oli turu kasv, töökohtade, arstiabi, ja hariduse kättesaadavus, riigi investeeringud ja turvalisus. Uuringust selgus, et Campania on Lääne-Euroopa üks vaesemaid piirkondi. Calabrias ja Sitsiilias on keskmisest kõrgem töötuse tase ning madal teenuste kättesaadavus. Lazios olid head hariduse kvaliteedi näitajad, kuid OECD hinnangul on see Euroopa madalamail tasemel. Itaalial on vähe loodusressursse ning riigi majandus on tugevalt mõjutatud nafta ekspordist. Selle tõttu mõjutas riigi majandust ka 1970. aastate naftakriis. Periood tõi endaga kaasa majandusliku taandarengu, riigis oli suur tööpuudus ning kõrge inflatsiooni tase. Itaalia majandus taastus alles 1980. aastate alguses. 1980
kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente. Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem olnud pronksis, nagu sõlg, juustespiraal, juuksenõelad, pärlid, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad ja suured prossid. Samad käsitöölised võisid teha vastuvõttude anumaid kullast ja hõbedast, mis on leitud kuninglikkudest hauakambritest Etuurias ja Lazios. Sissejuhatus Referaat räägib etruskidest, täpsemalt nende rõivastusest, jalanõudest, soengutest ja ehetest. Ehete teemat käsitlen ka veidi pikemalr, räägin erinevatest tehnikatest ja mida ehted tähendasid. Selle teema valisin sellepärast, et mida vanem ajaloo periood, seda põnevam see mulle on ning etruskidest tean ma vähem, kui teistest nii et see tundus põnev teema. Samuti eelistan poliitikale,
nekropolidena · kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis · tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag. · etruskid kasutasid põletusmatust · valitses surnutekultus · hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud-kanoobid arhitektuur · ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ( u 6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias · said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist · tembleid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist · etruski templi alus oli väga kõrge, siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks, toskaana sambad, katus oli kaunistatud ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Rooma kunst Asustamisest.
Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.
Kunstiajaloolane Voldemar Vaga(1999: 103) on välja toonud, et etruski kunsti omapära võrreldes kreeka arhailise kunstiga on eelkõige põhjustatud etruskide erilisest religioonist ning üldistest usulistest vaadetest. Ta nimetab neid vaateid omapärasteks ja süngeteks, kuid ei täpsusta, milles see täpsemalt avaldus. (Vaga 1999: 103) 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias .Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Perugias) ning mõned müürijupid. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Roomlased kasutasid varase arhitektuuri perioodil näiteks etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mida küll tervikuna ei
83) 4.raamat. Sinuhe läheb Neferneferneferi juurde.Sinuhe loovutab talle kohu oma isa varanduse. Senmut ja Kipa jäävad kodutuks. Sinuhe saab emalt kirja. Mardikat tahetakse osta hõbeda eest. Endise orja jutt. Teekond Teebaist Simürasse. Merehaigus. Surnute linn - Nekropol ehk surnute linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Näiteks etruskide ainsad säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. ( lk. 126) Ka see oli Vana-Egiptuses üks inimhinge seitsmest osast.Elujõud, ihuline kohalolek.(lk.138) Palsameerimine - Muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Terminit kasutatakse sageli mumifitseerimise sünonüümina.(lk.140) Süürlased -(ka: aisoorid, kaldealased) on rahvas Ees-Aasias. Paiknevad rühmiti hajali Iraagis (8% rahvastikust), Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Armeenias jm. Kõnelevad aramea
annaabi.ee 
