Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju
vastukaja. 2007. aastal sai ta ,,Wallenbergi" lavastamise eest Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna. Samal aastal pälvis ,,Wallenbergi" kunstiline meeskond silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Dmitri Bertmanile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni. Dirigentideks on Arvo Volmer ja Risto Joost, kes aitasid kaasa heale muusikaelamusele. Lavastajateks on Dmitri Bertman ja Neeme Kuningas. Tänu nende heale koostööle valmis ka suurepärane ooper Nimiosas oli Rauno Elp, kes on minu meelest keskpärane näitleja, kuid hiilgav solist. Libreto kirjutas Lutz Hübner. Kostüümid olid väga vaimukad, ning aitasid kaasa arusaamisele tegelaste iseloomust. Näiteks oli tegelaste seas pop-staari väljanägemisega vale- Wallenberg, kes oli riietatud Elviseks selleks, et näidata teda rahvakangelasena kes on kõigi lemmik
Teatriretsensioon 28. novembril käisime klassikaaslastega teatris NO99 vaatamas etendust ,,Nafta". ,,Nafta" lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad
Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Mari Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Seega oli ka kogu kujundus üsna lihtne. Kasutati vanaaegseid toole ja tahvleid, et kujutada kooli. Samas oli seal ka huvitavaid lahendusi. Näiteks voodiks
Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite lavastajateks, juhtideks pidasid kindlasti eeskuju sümboliks samust baltisakslaste poolt rajatud Tallina linnateatrit, sest see oli nende noorusaegade esimeseks teaterliku huviorbiidiks. 20. sajandil muutus teater rohkem küpsemaks ning rahvale kujunedes üha enam oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks. Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate paigaks rahvakülastatavus suurimalt 1,7 miljonit aasta kohta
hannes Semper. 1950ndate teisel poolel surutis Andres Valkoneni “Põhjaneitsi”). Balletti kandis nõrgenes, Moskvas Stanislavski õpilaste juures 1940. ja 1950. aastail eeskätt Ida Urbeli lavastajakoolituse saanud Voldemar Panso lavastajategevus. 1960ndaist alates olid juhtimisel alustas 1957. aastal Tallinna Riikliku keskseteks lavastajateks Mai Murdmaa Konservatooriumi juures tööd lava “Estonias” ja Ülo Vilimaa “Vanemuises”. kunstikateeder. Seal koolituse saanud noored Kõigi armastatud ja kõrgetasemeliste olid kandvaks jõuks Panso ja Draamateatri ühes näitlejate, ooperilauljate ning balletisolistide
pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 piduliku aktusega. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu "Tuulte pöörises". See oli esimene etendus Rakvere Teatris (Kask 1987: 80).
Laval toimuvad lõputud vestlused. Need vestlused on väga pingelised, nende ajal arenevad tegelastevahelised suhted. Treplev on armunud Ninasse. Nina armastab Grigorinit. Vastastikku õnnelikku armastust ei ole. See näidend tuuakse lavale esmakordselt Aleksandri teatris (1898), kus ta kukub skandaalselt läbi. Peapõhjuseks oli vale lavastajavalik. Moskvas asutati uus teater. Sealsed lavastajad Stanislavski ja Nemirovits osutusid järgmisteks ,,Kajaka" lavastajateks Moskva Kunstiteatris ja see oli edukas. Tsehhov abiellub andeka näitlejanna Olga Knipperiga. Sellest kooselust ei tulnud midagi välja. Tsehhov elas Jaltas, aga Olga mängis Moskva Kunstiteatris ega kavatsenudki ametist lahkuda. 90ndate aastate lõpul kirjutab Tsehhov veel ,,Kirjanduseõpetaja", ,,Jonõts", ,,Mõrsia", 1900. alguses ,,Onu Vanja", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Neid näidendeid lavastatakse Moskvas ja neis etendustes mängib ka tema abikaasa
annaabi.ee 
