Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 4. INTERMEEDIUMID Muusikaliste stseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised stseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma
Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja
26 ooperit ,,Rigoletto" ,,Don Carlos" ,,Falstaff" ,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas ,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal) Põhilised teemad armastus, armukadedus, emotsioonid, vihkamine Peaosatäitjad põlatud tegelased: ,,Traviata" lõbutüdruk Violetta; ,,Rigoletto" küürakas õuenarr Rigoletto WAGNER Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis
Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd.
imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses. TEOSED
Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks.Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd
Giuseppe Verdi (1813 1901) 19. sajandi suurim ooperihelilooja. Kirjutanud 26 ooperit. Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni: · ,,Rigoletto" · ,,Traviata" · ,,Trubaduur" · ,,Maskiball" · ,,Don Carlos" · ,,Aida" · ,,Othello" · ,,Falstaff" Enamike aluseks suurte näitekirjanike teosed. Näiteks ,,Traviata" loodud Dumas' järgi. ,,Rigoletto" loodud V. Hugo fhdskfs järgi ,,Kuningas lõbutseb". Verdi ooperid on lavalis-muusikalised draamad. Ka lavaline tegevus on oluline, mitte ainult muusika. Esmatähtsad on psühholoogilised motiivid, emotsioonid (armastus, armukadedus, vihkamine). Kangelasteks on tihti ühiskonna poolt põlatud ,,väikesed inimesed". Ooperid räägivad inimeste kannatustest ja traagilisest saatusest, mida põhjustab sotsiaalne ebavõrdsus. ,,Rigoletto": Sisu on traagiline. Rigoletto on õuenarr ühes palees.
Väga levinud oli kannatusnädala müsteeruim kannatusmäng ehk passioon, molles esitati Jeesuse elu viimaseid tseene kuni tema ristisurmani. Muusikaliste tseenide ja pantomiimiga olid seotud renessansiaegsed (14.saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis- muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised tseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüptseenid, nagu jumalate laskumine lavale. [See võte (deus ex machina, ld k
annaabi.ee 
