Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel. Ars nova silmapaistvam esindajaGuillaume de Machaut. Polüfoonia- mitmehäälsus, (kaanon)
Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva.Lautol on mitmeid erikujusid: erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ning ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus. Plokkflööt on puupuhkpill.Plokkflööte võib valmistada ka kunstmaterjalidest. Plokkflööti on Eestis juba 20. sajandi alguses õpetatud kui ettevalmistavat pilli mõne
arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord. Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust roobi. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed messingist plaadikesed. Keeled, mis on tavaliselt messingist või messingi ja raua sulamist, on kinnitatud kahekaupa ühele helikõrgusele nagu ka näiteks lautol või mandoliinil. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt sadula ja heli tekitajana. Heli tugevust saab varieerida muutes löögi tugevust. Kui klahv vabastatakse, kaotab plaadike kontakti keeltega ja keelte võnkumine summutatakse tekstiiliribaga.
vihuela. Seda aga kasutati soolopillina, mitte saatepillina nagu kitarri. (Lauri, www.hot.ee) 1.3 Näppepillide võidukäik 16. saj algas näppepillide võidukäik Hispaanias ja hoogustus nende areng. Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli, mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks. Muusikariistadele tekkis ka astmeid juurde. Vihuelal ja lautol (vaata Lisa 3 ja 4) oli kuni 10 astet, kitarril kuni 8. Võeti kasutusele topeltkeeled. Lautol ja vihuelal oli ühesugune häälestus, kitarri oli aga kaks eri häälestusviisi. Lauto, mille neljale olid lisandunud kaks bassikeelt, tõrjus teised näppepillid tahaplaanile. Muusikat märgiti kuni selle ajani üles üksnes tabulatuurides. See on süsteem, tähtede ja numbrite abil näidati ära nootide asukohad astmelaual. Erinevatel riikidel olid erinaevad viisid tabulatuure üles märkida. 16
renessanssi aegsetest polüfooniatraditsioonide mõjudest. Uue stiili kujunemine. Uute stiilide tekkimine tõi endaga kaasa vokaal- ja instrumentaalmuusika kiire arengu. Varasema polüfoonia asemele tekkis uus stiil monoodia, kus oluline on ühehäälne meloodia seda saatev harmooniasaade, millel on samuti oluline roll. Varasemale polüfoonia ülemine hääl seati ümber soololauluks lauto saatel. Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil
Fuugavormis võis olla nii vokaal kui inst teos või selle osa Eraldi zanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus lihtsam pala prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti lautol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias - monoodia. Monoodiaga käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo'ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks.
pildi mõõtmed pidid olema kaks ja pool meetrit korda kaks ja pool meetrit mis kaunistaks peaaltarit. Leonardo tõestama, mida ta suudab. Vasari: ,,Leonardo da Vinci pani aluse maalikunsti kolmandale stiilile, mida me kutsume moodsaks. Ta paistis silma nii tohutu suure talendi ning kunsti sellise sügavuse poolest, et pani oma tegelaskujud tõesti liikuma ning hingama." Firenzes otsis Leonardo lohutust muusikast. Ta komponeeris kurbi lugusid ja improviseeris lautol. Kätes kajas vastu aga igatsus modelleerida ja luua. Nõnda lõi ta sellel ajal erilise muusikariista, hõbedase lüüra, mis kuulajaid kangesti hämmastas, sest sellele oli antud hobusepea kuju. Kui Leonardo oli juba Firenzes 16 aastat elanud, siis 1482. aastal ta sealt lahkus. ,,Madonna kaljukoopas" Esimeseks peatuskohaks oli Küprose saar, sealt edasi purjetas ta Egiptusesse kus ta läks muhamedi usku. Kait Bai saatis ta Itta, ääremaale Eufrati ja Tigrise vahel,
annaabi.ee 
