Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside
(.) H: ahah= V: =ja on `lühikese säärega, H: ahah= V: =on nisukesed aga need=ta=üts ta=ei=`ole `kõvad et nad pealt on nisuksed `läikivad ja neil on nisuksed soojad `sokid on `sees. Litereerimise protsess 1. Lüüa sisse (ilma erilist täpsust taga ajamata) kogu litereeritav tekst. Konkreetsete sõnade täpsustamine toimub kogu aeg paralleelselt sõnade erijoonte analüüsimise ja märkimisega. Seejärel analüüsida tekst lineaarseteks osadeks: 2. Jagada tekst lausungiteks ja suhtlusüksusteks (märgid . , ?). 3. Märkida ära pausid ilma nende pikkust fikseerimata. 4. Jagada pausid mikropausideks (.) ja pikemateks pausideks (...). 5. Märkida poolelijäänud sõnad (märk -), lihtsõnade kokkuhääldused (märk =) ja liitsõnade lahkuhääldused (lahku kirjutada). 6. Kontrollida sõnade kvaliteeti (lühendused, venitused, normingust erinevad häälikud ja vältekasutused, diftongide lihtsustumine jms).
juba 20-30 sõnast. Ühesõnalise lausungite period (12.elukuul) Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu. Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti : - kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna, - 24. kuul 250 sõna, - 30. kuul juba 500 sõna. Kaheaastane omandab aktiivselt uusi sõnu, küsides pidevalt, mis on asjade ja inimeste nimed. Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2. Sinu lapse areng esimesel eluaastal. Hiile Mass (2009). 3
Analüüsiti nii vahendatud, kui vahendamata jutustusi. Transkribeerimise usaldusväärsuse tagamiseks transkribeerisid lapse lindistusi kaks inimest (töö autor ja juhendaja). Erinevuste osas jõuti kokkuleppele. Narratiivi Hindamisskaala (NHS) alusel (täpsed hindamisjuhised vt lisa 5) hinnati järgmisi kategooriaid (iga jutustuse eest oli võimalik saada 1 p, 2 p või 3 p): 1. Jutustuse mahtu – lausungite arvu jutustuses ning lausungite keskmist pikkust. Käesolevas töös loeti lausungiteks intonatsiooniliselt lõpetatud üksusi. Lausungi keskmine pikkus saadi sõnade arvu jagamisel lausungite arvuga. Sõnade arvu loendamisel ei võetud arvesse katkestatud sõnu ja fraase, sõnade kordusi ning jutustusse mittekuuluvaid fraase. Hinnati 3 punkti süsteemis. Kõrgem tase (arenenud narratiiv) andis 3 punkti; keskmine tase (arenev narratiiv) andis 2 punkti ning madal tase (ebaküps, oskuste puudumine) andis 1 punkti. 2
3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid. Kõne arengu aeglustumine 24kuusel lapsel on: *alla 50 sõna (vahel: alla 30) *ei kombineeri sõnu lausungiteks *ka passiivne sõnavara väike kui sõnavara suurus alla 10 (vahel 20) protsentiili või alla 1 SD vanuse keskmisest. Poisid Tüdrukud 1/3 Vara rääkima 2/3 2/3 Hilja rääkima 1/3 LASTE KÕNE UURIMISMEETODID Testid Lapsele, nt Reynelli test 1-7aastastele (ekspressiivne kõne ja kõnest arusaamine) Lapsevanematele Vaatlusmeetod: *Päevikud *Spontaanse kõne analüüsimine MacWhinney, B. (1991). The CHILDES project: Tools for analyzing talk. Hillsdale, NJ: LEA. TESTID
Samas tihti pole väga rangeid soolisi piire just mängude osas. Tüdrukute sõnavara on just ekspressiivsuse osas suurem. Eesti keeles tulevad just poiste ja tüdrukute erinevused eriti välja. 1/3 poistest hakkab vara rääkima, tüdrukutest hakkavad vara rääkima 2/3. Hilja hakkavad poistest rääkima 2/3, tüdrukutest 1/3. Kõne arengu aeglustumine: Kaheaastasel (24kuud) võiks olla alla 50 sõna (vahel alla 30). Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem. Oluline vaadata, kas laps ise saab asjadest aru, mida öeldakse, kui aru ka ei saa on juba väga ohtlik. Lapse kõne uurimismeetodid: Kõnetestid ja nende kohaldamine. Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha.
annaabi.ee 
