Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause koosneb kahest või enamast samaväärsest lihtlausest. · Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII. PÕIMLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja sellega seotud kõrvallause(te)st. · Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Nt: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Maja, mis asub mere ääres, on kollane.
Kus õitsed sina! Mu ees aga on surm, Ma tunnen vina. J. Liivi värsiloomingule on omane erakordne tundeintensiivsus. . Olulisel kohal on kordus ja muusikaline rütm. Tõepoolest, Juhan Liivi kordus on ainulaadselt erk ja mitmekülgne. Vahel on see lihtsalt ühe ja sama kordamine, vahel parallelism, vahel uute sõnade, lauseosade, kujutluste esileastumine endises naabruses. Võib isegi öelda, et kordusega tema luule otse sünnibki. Tema korduses ilmneb üks neist joontest, mille kaudu küll kõige nähtavamalt avaldub luuletaja seos rahvaluulega ja kõnekeelega. Siinpuhul on Juhan Liiv ammendanud vist küll kõik eri liigid. Tema luuletekst on lausa tulvil üksiksõnade ja sõnatüvede kordamisi, aga samuti ka värsiosade, tervete fraaside või poolte salmide kordamisi. Piirdume siinkohal vaid mõne näitega:
toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus(väärtegu, haldustrahv) 35. Õiguse tõlgendamise vormid. - Keeleline tõlgendamine (grammatiline) – uuritakse sõnastust ja lauseosade, väljendite mõtet. - Süstemaatiline tõlgendamine – analüüsitakse erinevaid sätteid koosmõjus. - Ajalooline tõlgendamine – kuidas olid püstitatud seaduse eesmärgid? - Teleoloogiline tõlgendamine – seaduse eesmärgi välja toomine (seletuskirja abil, protokollid, seaduse kommentaarid). 36. Riigiõiguse olemus. Määrab kindlaks riigi toimimise, organite ülesehituse, käsitletakse inimõigusi ja vabadusi. 37. Põhiseadus.
keelepädevus e. keele kasutamise võime keeleteadus- seda mõistet on kasutatud igasuguse keelt puudutava uurimustöö kohta. kirjeldav lause- nimi- või omadussõnal põhinev moodustaja tõstab esile subjekti mingi omaduse või iseloomustab teda mingil viisil klassifikatoorsete tunnuste süsteem- selle aluseks on kuni nelikümmend artikulatoorset e. hääldamist kirjeldavat tunnust klusiil e. sulghäälik kodeerimisomadused- süntaktilised vahendid, millega väljendatakse lauseosade vastastikust mõju kognitiivne semantika- selle eesmärgiks on uurida, kuidas keelerääkija näeb oma maailma ja mil määral esineb maailmapiltide vahel keelest ja keelerühmast lähtuvaid erinevusi. kognitiivne tähendusteooria- psühholoogial põhinev tähendusteooria. Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause
"elementaarinimiku" alale) või puudutab osalt ka alasid III ja/või I, siis tuleb vajalik osa mitteinimlikke tähendusi ümber mõtestada inimlikeks ja/või elementaarinimlikke tähendusi kõrginimlikeks: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; Ära müü nahka, kui karu alles metsas; Uppuja haarab õlekõrrestki kinni; Ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse. 2. Kui vanasõna otseses sisuplaanis ilmneb mingi vastuolu või kokkusobimatus, siis 2a) predikatiivsete lauseosade ümbermõtestused on suunalt vabad, nt. loomariigist inimesele (Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad), füüsiliselt mittefüüsilisele (Valel on lühikesed jalad), aga personifikatsioonide kaudu ka inimsfäärist loomariiki (Sisalik öeldakse olevat ussi vennapoeg), inimsfäärist meteoroloogiasfääri (Hundile on udu onu, vihm veli, kaste kaelelõikaja), konkreetselt abstraktsele (Ettevaatus on tarkuse ema) jne.;
· Nagu kõnes, ei parandata kõiki vigu · Kasutatakse lause ja mõtte poolelijätmist (sest prints tuli vastu ja ...ah mai viitsi) · Parandused lausungi lõpus või uue teatena. · Lisatakse sageli parandust osutav vahend st `see tähendab', sry `sorry' (aga ind jätke rahule / mind st) · Edasiükkamise märkimiseks kasutatakse mõttepunkte ja vähem mõtlemist või leidmist markeerivat sõnavara: on...oeh...ytleme nii, et · Edasilükkamine eelkõige lauseosade piiridel, sidendi ees või järel või enne viimast sõna (ca kolmandik mõttepunktide kasutusest). 6.2. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti toodud erijooned ja uuendused keelde. Arvuti ja kohamurded: · virtuaalne reaalsus, mis jaguneb erinevateks kohtadeks · Virtuaalse reaalsuse kohamurded uurimata · Osalt kaduv nähtus, asendub virtuaalsete sotsiolektidega keelte sarnastumine Arvuti ja sotsiolektid suhtlusvõrgustik:
Tasub veelkord meelde tuletada, et mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine ja suhete kommunikatsiooni väljendavate konstruktsioonide keerukus. Lauseliikmetest kipuvad lapsed pöörama vähe tähelepanu täienditele ja vabadele määrustele. Lokaalse sidususe (koherentsuse) strateegia. Eesmärgiks on seostada ütluse (sidusa lauserühma) propositsioonid. Valdavalt on tegemist kõrvuti asuvate lausete või lauseosade tähenduste ühendamisega tervikuks. Strateegia kirjeldamiseks kasutatakse ka metafoorseid väljendeid nagu mõtete haakumine või mõtete liitmine. Lastele tekitavad probleeme samaviitelised sõnad (eriti ase- ja määrsõnad), samuti operatiivmälu piiratus või koormatus mingi muu tegevusega (ilmneb sageli primitiivse lugemistehnika korral) ja mõttelüngad lausete vahel. Nimelt on igas tekstis hulk
netada olukorda või ülesannet ja võtta selle olemust väljakutsena edaspidises arengus. Proaktiivse kuulaja efekti saavutamise teed: · Kuulamine väljendub ka läbi mitteverbaalse toetuse (noogutamine, miimika) · Sportlase sõnade ja fraaside kordamine · Lühikokkuvõtete tegemine öeldud lauseosade kohta (parafraseerimine) · Sportlase jutu või mõtte summeerimine · Sportlase mõtete, arusaamade tunnustav hindamine · Enda mõtete ja vaatluste arutamine 3. Huvi tekitamisele orienteeritud kolm peamist küsimuste esitamise vormi coaching'us: · Hinnanguskaala · Imevõimalikkuse küsimused Coaching'u kõige
annaabi.ee 
