viitamise võimalusi laps kasutab; kas jutust on aru saada ka piltide abita, kellest või millest on jutt. Siduvate vahendite kasutamine. Hinnati, milliseid erinevaid sidususe vahendeid laps jutustades kasutab ning milliseid vigu esineb sidendite kasutamisel. Skoor toetus erinevate sidususvahendite (sidendid lausungite ja osalausete ühendamiseks, koha- ja ajamäärsõnad, eri üldistusastmega sõnad, ellips) kasutamisele. Grammatiline õigsus ja keerukus. Hinnati erinevate lausemallide esinemist jutustuses, korrektsete/ agrammatiliste lausungite kasutamist, erinevate lausetüüpide esindatust jutustuses. 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused: Hääle omadused on lapsel normikohased (vt lisa 7, ül 1.1) Foneemikuulmine ja hääldamine. Antud valdkonnas suuri probleeme ei ilmne. Üksikud vead ilmnevad silbiridade hääldamisel. Laurale osutus raskemaks konsonandi
Kolmandal eluaastal hakatakse kasutama koondlauset ja liitlauset ning vastavaid sidesõnu. Vanust 1.6-3.0 võibki pidada grammatika omandamise seisukohalt kõige olulisemaks: kogutakse materjali, mille põhjal tehakse üldistused. Etapi lõpul avaldub tendents väljendada ühte ja sama suhet erinevate vahenditega ning erinevaid suhteid formaalselt samade vahenditega (laua peal — laual; pani lauale, andis emale). Neljandal eluaastal kasvab peamiselt kasutatavate lausemallide, sh. liitlausete hulk, areneb muutevormide rakendamine eri funktsioonides ning sõnatuletus. Lausemallide omandamine eeldab ühtlasi lapse jaoks uute tegusõnade kasutamist, aga samuti järjest uute semantiliste suhete mõistmist. Edaspidi kestab grammatiliste vormide täpsustamine, sõnatuletuse areng, omandatakse erandid ja lausete kasutamine sidusas tekstis. Eesti lastele valmistab peamiselt raskusi astmevaheldus. Lausete keerukus sõltub suures osas muuteoperatsioonide valdamisest
uriinipudel uriinipudeli uriinipudelid kaenlaalune kaenlaaluse kaenlaalused funktsionaalvoodi funktsionaalvoodi funktsionaalvoodid trapets trapetsi trapetsid küünarkepp küünarkepi küünarkepid H 5. Kõigepealt võiks õppijad need abivahendid ära tõlkida ja siis proovida arendada lausemallide abil küsimuste-vastuste mängu. Mis hooldusabivahend on pildil nr 1? Kas sa tead, milleks seda kasutatakse? Millal kasutatakse? Kuidas kasutatakse? Kuidas alla pannakse? Kuidas ära võetakse? Jne. H 6. 1vale; 2vale; 3õige; 4õige; 5õige. H 7. Harjutus on mõeldud väikeseks vahepeatuseks ja koduseks tööks, samuti võib õpetaja seda materjali kasutada teadmiste kontrolliks. H 8. 1ortopeedia; 2kepp; 3liikumisabivahendid; 4harkkepp; 5on küll; 6rulaator. H 9
Lauset tajudes on õpilastel esialgu raske eristada sõnu, mille vahel pole pausi. Nt lause Poiss magab voodis kohta öeldakse kaks sõna. Sõnade eraldamiseks ja äratundmiseks ning järjestuse määramiseks hääldab Õp lauset pausidega sõnade vahel. Seejärel lauset korrates “joonistatakse” lause (lauseskeem) ning sõnad (sõnaskeemid). 4. Sama suhet väljendavate lausete mõistmine ja koostamine, samuti lihtsad muuteoperatsioonid omandatud lausemallide piirides. Muuteoperatsioonid on vajalikud väitlausete muutmiseks küsi- ja käsklauseks, jaatava lause muutmiseks eitavaks ja vastupidi, ka baaslausete ühendamiseks ja sisestamiseks. Lausete analüüsi liigid: Lauset analüüsitakse formaalsel (sõnavormid, nende järjestus, arv) ja sisulisel ehk semantilisel tasandil (sõnavorm ja selle tähendus lause kontekstis). Formaalne analüüs toetub graafilistele skeemidele kui orientiiridele või joonistatakse
Kas see segab või mitte. Pluss on see, et saama alati tagsi pöörduda ja mõtislkeda selle üle. Samas lugemise juures aitab intonatsioon kaasa, rõhk. 2) Konktruktsioonide keerukus: lause pikkus, ja olemasolevad tedamised (mis aitavad kaasa või raskendavad). Tavakooli thti jätavad seletused, kirjeldused v'lja, aga sis on veel raskem mõista. 3) Keeleüksuste valdamine sõnade tähenduste teadmine, sõnal on mitu tähendust (ülekandtud tähendused) 4) Lausemallide valdamine mallide arv on igas keeles piiratud, kokreetsete lausete arv aga lõputu. Aga lastele peame õpetama malle, alustades enamkasutatavatest mallidest. Nt asukoht, liikumisekoht jne Nt malle magas voodis, karu magas voodis. 5) Verbaliseeritud teabe tuttavus 6) Keeleüksuste valdamine ja sage kasutus mida sagedamini kasuatakse, seda paremini teab. 7) Kõne situatiivsus ja/või konteksti täiuslikkus (,,Hindab" tajuja). ,,poiss läks
Lõpeta lause! Pärast seda, kui Martin tagasi jooksis, … (läks kass minema). Kinnistav Kana ja tibu said nüüd aru, mis juhtus enne etapp ja mis pärast. Ajame lõpuks elevandi ka 1.Tegevuse üles. Tema ikkagi ei pannud tähele, mis ajalist järjestust toimus enne ja mis pärast. Nii et elevandil väljendavate Laps kordab vaid lausemallide võib mõni lause kogemata sassi minna. Iga õigesti öeldud verifitseerimin lause. õigesti öeldud lause eest tee elevandile pai. e Ja korda ka õige lause, et kanale ja tibule ka õigesti meelde jääks. Abi: juhendaja alustab lauset pärast seda kui... Ma teen esimese ise sinu eest ära.
annaabi.ee 
