5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud. 7. Samastumine Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu
Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine. Te kuulate ainult poole kõrvaga ja siis vallandub kaaslase lausekatke teis terve hulga seoseid. 7. Samastumine. See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane teile räägib, tõlgendate oma isiklike kogemuste kaudu 8. Nõuandmine. 9. Vaitlemine. See tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema.. Suur osa teie tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega te nõus ei ole Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. 10. Oma õiguse tagaajamine
...................................................................................................................8 Kirjandus......................................................................................................................9 3 1. Fraseologismidest üldiselt Fraseologism on kujundlik sõnaühend, liitsõna, lause või lausekatke, mille tähendus erineb teda moodustavate sõnade algtähenduste summast. Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes
.. 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane on lollpea, napakas või võhik => huvi kaob *väide on ebamoraalne, silmakirjalik, hullumeelne => huvi kaob *!Järeldused tuleb teha siis kui olete sõnumit kuulnud. 6) Unelemine *vestluskaaslase lausekatke vallandab terve tulva seoseid *situatsioon => vestluskaaslane teatab, et on vallandatud =>enda vallandamine, kuna mängis kaarte => kunagised kaardimängud poistega jne. *”Ma teadsin, et sa mõistad mind” 7) Samastumine *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud ‘oma põnevatest juhtumistest ollakse nii hõivatud, et pole aega kuulata 8) Nõuandmine
järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel. - Sõelumine sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust mööda. - Siltide kleepimine sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. - Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta. Paraku kipub teil ettepanekuid pildudes ja vestluskaaslast veendes kõige olulisem kõrvust mööda libisema. - Väitlemine see tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema. Partner tunneb, et
Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis ei mäletatagi, et midagi sellist on öeldud. Siltide kleepimine Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristitakse mõttes oma vestluskaaslane lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud Unelemine Kuulatakse ainult poole kõrvaga ja siis vallandab kaaslase lausekatke kuulajas terve hulga seoseid. Samastumine See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu. Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti. Väitlemine See tõke paneb inimestega vaidlema ja jagelema. Suur osa tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega nõus ei olda. Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia
steriliseerida 14 ja Tallinnas 17 inimest. Enamiku moodustasid naised, mehi oli 6. Tartu komisjon soovitas steriliseerida 10 ja Tallinna komisjon 11 inimest. Neist 21 steriliseeritust olid kaks mehed. Üks steriliseeritud naisest kaebas otsuse enne selle täideviimist riigikohtusse edasi, kuid jäi kaotajaks. Edaspidiste steriliseerimiste kohta on andmeid vähe, kuid asjaga siiski tegeldi. Seda kinnitab 1939. aasta juuli Politseilehe lausekatke "...ka järgnevatel aastatel oli steriliseeritute arv väike". (Kesküla) Kallingu andmetel mingit arvestatavat diskussiooni steriliseerimise eetiliste ja meditsiiniliste külgede üle Eestis ei tekkinudki. "Kas küsimus oli Eesti teadlas- ja arstkonna küllaltki üksmeelses suhtumises bioloogilisse determinismi (väike ühiskond ning vähe teaduskoolkondi ning üldine saksa teaduse mõju /.../) või saabunud vaikiva olekuga, on praegu veel vara öelda," nendib ajaloolane.
annaabi.ee 
