6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju. b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs
mõisatööle sundida. Samal ajal hakkas paranema ka koolmeistrite kutsealane ettevalmistus. Külakoolmeistrile vajaminevad oskused andis tavaliselt kohalik kihelkonnakoolmeister, selle puudumisel köster. Õpetamise sisu ja eesmärk püsisid samadena 18. saj. lõpuni. Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvusega, järgnes tähtede õppimine ning lugemise ja veerimise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega. Õpetuse ulatus olenes koolmeistri võimekusest ja teadmistest. 1790. aastatel koolide arv vähenes taas. 1788. a. tabas Eesti ja Liivimaad halbade ilmade tõttu paariaastane viljaikaldus, järgnesid nälg ja haigused. Pärast Paul I troonile tulekult ei nõutud rüütelkonnalt koolide ülalpidamist. 1799. ja 1800. aastal järgnes uus ikaldus, hulk koole jäeti seisma, talurahva laste õpetamise põhivormiks kujunes taas koduõpetus. 8
kirjutamise eel töötab Vilde läbi paljud ajalooarhiivid jms. Ta kasutab mitmeid tollaseid memuaare, käsikirju, räägib nende mitmete inimestega, kasutab nende mälestusi. Nt kohtub ta väga paljude Juurus elavate inimestega, kes tegelikult seda sõda mäletavad. Kui Vilde kirjutab triloogia 3.filmi, siis ta tegelikult käib läbi selle sama tee ja jõuab Krimmi jne. Kasutab suhteliselt rahvapärast väljenduslaadi. Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms. Mahtra sõja lõpus avaldab ta terve rea kirju, mis lisavad tõepära efekti, mis paneb lugejat uskuma, et nii see tõesti juhtuski. Seda iseloomustab püüd dokumentaalse romaani poole. Läheneb teaduslikult- toob välja eeldused, sügavamad põhjused. Vilde käitub nagu klassikaline ajaloolane, kes tahab teada, mis viisid nt mingi sõjani või kokkuleppeni.
ja 12. eluaasta vahel. Selle aja jooksul tuli lastele kodus lugemine ja katekismuse 5 peatükki selgeks õpetada, kes kontrollimisel vajalikke teadmisi ei näidanud, saadeti kooli. Õpetamise eesmärk ja sisu püsisid samadena sajandi lõpuni. Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvega, järgnes tähtede õppimine ja veerimine ning lugemise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega. Veerimismeetodi püsimise tõttu jäi aabitsa sisu ja välisilme muutumatuks sajandi viimase aastakümneni. Aabitsa kõrval olid tähtsamaks kooli kirjavaraks kodu- ja kirikuraamatu katekismuse ning lauluraamatu osad. Matemaatikat, sealjuures rehkendamist, õpetati kihelkonna- ja mõisakoolides harva. Enam läks rehkenduskunsti vaja linnaeestlastele. 1795. aastal jõudis
ajalooarhiivid jms. Ta kasutab mitmeid tollaseid memuaare, käsikirju, räägib nende mitmete inimestega, kasutab nende mälestusi. Nt kohtub ta väga paljude Juurus elavate inimestega, kes tegelikult seda sõda mäletavad. Kui Vilde kirjutab triloogia 3.filmi, siis ta tegelikult käib läbi selle sama tee ja jõuab Krimmi jne. Kasutab suhteliselt rahvapärast väljenduslaadi. Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms. Mahtra sõja lõpus avaldab ta terve rea kirju, mis lisavad tõepära efekti, mis paneb lugejat uskuma, et nii see tõesti juhtuski. Seda iseloomustab püüd dokumentaalse romaani poole. Läheneb teaduslikult- toob välja eeldused, sügavamad põhjused. Vilde käitub nagu klassikaline ajaloolane, kes tahab teada, mis viisid nt mingi sõjani või kokkuleppeni.
vaid hoopis ajaloolase. Vilde püüab põhjuseid võimalikult objektiivselt, süstemaatilise teaduslikult läheneva analüüsiga kirjeldada. Vilde kirjutab esseistlikke lõike, ei jäta oma arvamust avaldamata. Ajaloosündmuste daatumite paikapanemine toonitavad faktoloogilist poolt – nende kaudu loob Vilde tegelikkuse efekti. Kui romantismi kese on kujutlusvõime, siis realismi kese on allikmaterjal. Vilde kasutab dialoogides rahvakeelt (natuke murdeline, kasutab kõnekäände, vanasõnu, laulusalme jpm), mille kaudu püüab Vilde toonaste keelevalikute kaudu tabada kaasaegset olustikku. Kui romantism rääkis eraelulistest lugudest ja armastusest, siis realismi jääb armastus ja eraelu samuti sisse. Vilde kasutab armastuslugu, sest romanss muuda teksti elavamaks ja lugejal on armastusloo kaasaelamise kaudu parem jõhkrat ajalugu vastu võtta. Milline on Vilde armastuslugu? (vrd romantiliste armastuslugudega) Lood on dramaatilised. „Mahtra sõja“
annaabi.ee 
