Rahvusliku identiteedi kandjana kestavad need tänini, kuigi laenati esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondliku laulupüha kutsus kokku Ansekülas kohalik pastor Martin Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid laulupeod kõige massiivsemaks rahvaüritusteks. Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on
Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat
Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a. oli Baltimaade suurim ühendkoor, kus võtsid osa Eesti linnade lauluseltside koorid. Edaspidi toimusid teised laulupeod,nii et üldlaulupeo korraldamiseks oli kogemusi: ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega üksikasju esmakordselt välja mõtelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul kindlakskujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks soodustuseks ja kergenduseks. 2. EESTI ÜLDAULUPEO MÕTTE ARENG
Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda. nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil. esimene laulupüha Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka · 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku ,,Maa ja Rahwa salongides. lauljatte römuks ja kasuks", kus oli avaldatud ka Paciuse laul, hilisem eesti hümn. MITMEHÄÄLSE KOORILAULU SÜND
tegutseb tänaseni. Toimus kaks laulupäeva, anti välja laulupäeva albumid.Seltsielu kandus ka ümbruskonna küladesse. Näiteks oli Nõmme külal oma puhkpilliorkester. Simuna kandi kultuurielu keskuseks on 19. sajandi keskpaiku kiriku juurde tekkinud Simuna alevik. Organiseeritud muusika- ja laulukooriharrastus algas seal 1832. a köstriks tulnud Villem Normanni juhatusel. Ta asutas segakoori, mille muutis 1860ndail aastail meeskooriks. 1866. a organiseeris Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. 1890ndate aastate alguses asutati Paasveres Simuna kihelkonna esimene pasunakoor, Simuna puhkpilliorkester asutati 1912. aastal Gustav Liivi poolt. 19. saj lõpul ja 20. saj algul tegutses Simunas Noorsoo Kasvatamise Selts ja mitmeid teisi seltse, millest vanim oli 1900. a asutatud Simuna põllumeeste selts.1920ndate aastate lõpul asutati Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse osakond. 1927. a
Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga oluline koht on olnud segakooridel. Olid olulised vaatamata sellele, et need esimesel kolmel laulupeol ei osalenud. 5. Nimeta eesti üldlaulupidude eeskujusid ja eelkäijaid. Johan Voldemar Jannsen kirjutas Pärnu Postimehes 1858. Aastal Zürichis toimunud vägevast laulupeost. 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride mitmepäevane laulupüha. Kindlasti oli eeskujuks ka Riia baltisaksa laulupidu, mida Jannsen 1861 külastas. 1865 Jõhvis kihelkondlik laulupäev, mis oli ainulaadne talurahva ühisüritus Põhja-Eestis ning andis tõuke üldlaulupeo korraldamiseks. 1866 Laiusel kohaliku koori algatusel laulupidu. 1867 Pärnu kihelkonna laulupidu Uulu mõisas. Sarnanes mitmeti üldlaulupeoga. 1868 Valgas Läti laulupidu 5. Kas ja mille poolest pead tähtsaks üldlaulupidude ja -tantsupidude traditsiooni?
Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818. aastal asutatud eesti pasunakoori tegevus (koosseisus 14 -18 mängijat), milles said oma esimese õpetuse ka Adam Jakobson (C.R. Jakobsoni isa) Tormast ning Taavet Wirkhaus (D.O. Wirkhausi isa) Väägverest. Need mehed panid oma kodukohas aluse pasunakooridele, mille tegutsemine oli aastakümneid eeskujuks ja innustajaks. Orkestreid tekkis Kärknas, Kursis, Põltsamaal jm. Sõrvemaa laulupüha Ansekülas (1863) oli esimesi kooride ühislaulmisi, järgnesid laulupühad Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm 2. Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja
Oli pastoreid, kes arvasid, et mitmehäälsus toob vaheldust muidu tuimaks jäävasse jumalateenistusse. Koore kutsuti esinema mõisnike ja mõisa ametimeeste juubelitele. Mitmed koguduste laulukoorid muutusid ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6). Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Sveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6). Johann Voldemar Jannsen asutas ärkamisajal eestikeelse ajalehe Perno Postimees (Kaarlep 2007:42). Ajalehes kirjutas ta Tallinna laulupühast, kus ta tutvustas peo korraldust ja soovitas eestlastelgi toimunust eeskuju võtta. 1861. aasta suvel oli baltisakslastel Riias kuus päeva kestev laulupidu. Nii Tallinna kui ka Riia laulupeol oli kohal ka Jannsen. Peod olid talle väga suureks eeskujuks
annaabi.ee 
