hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust. Kreeka teater levis Roomasse üsna hästi, sest nad võtsid ka selle üle ja kohandasid endale paremaks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Ainus erinevus Rooma ja Kreeka teatri vahel oli see, et roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Roomas käsitleti rohkem komöödiaid, mis olid Kreeka teatri eeskujul loodud. Roomlased võtsid veel üle ehituskunsti kreeklastelt. Nad tegid seda, kuna kreeklased olid rohkem arenenud selles valdkonnas. Kuna kreeklased olid targemad, siis olid roomlased ka targad ja kasutasid nende tehnoloogilisi eeldusi oma kasuks ära ja ehitasid sarnaseid ehitisi ja samade konstruktsioonidega. Kreeka kultuur oli roomlaste poolt üle võetud ja oma kasuks muudetud. Roomlased
jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater. Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna
Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri samuti rooma kirjandust .Üsna taval. oli saata noormees Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima.Kõige sellega kasnes sõjaline ettevalmistus.Kõnekunsti õppinu oli aga kohtus kaitsja või süüdistaja.Teater:Teatrietendused kuulusid R avalike mängude kavva.(Polnud väga popid).Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane.R teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.Näitlejate hulgas võis olla ka orje.Algul olid kõik mehed kuid hiljem hakkas kaasa tegema ka naisi.R teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks.Kajastati ka igapäevaelu.Kristluse tekkimine:R võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religiooseid auavaldusi.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja - Juudamaa prokuraatori.Juutide messia ootusel põhines ka 1.saj
Teatris esines 1-3 näitlejat ja laulukoor. Näitlejateks võisid olla ainult vabad mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid sündsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui ka vaesed, nii haritud ja harimatud. Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks. Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeedki kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegalaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes künelesid igapäevast lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi. 9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal?
a)Vahel saadeti oma pojad kui ka tütred kooli kirja õppima, rikkad aga võtsid koduõpetaja, õpetamine kestis kaua kuna suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada. Õpiti kreeka keelt, kultuuri. b)Teatrietendused kuulusid Rooma avalike mängude kavva, ning selles valdkonnas olid tugevad Kreeka mõjud, lava ja pealtvaatajate koht olid puust, hiljem kivist, puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega, näitlejate positsioon oli madal ja seal oli isegi orje, algul oli ainult mehed, hiljem ka võesti naisi, teatris ainult naerutati ja lõbustati inimesi. c) Kirja hakati panema III sajandil eKr, ajalugu kirjutas ka Caesar, tuntuim Rooma ajaloolane on Titus Livius, kes Augustuse innustusel kirjutas raamatu `'Raamatud linna rajamisest alates'', milles jutustab üksikasjalikult riigi ajaloost. 11) Mõisted: Foorum- turu-ja koosolekuplats
Roomas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Peale gladiaatorite võitluste käidi ka teatris. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Linnaad ja ehituskunst: Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust
käitumist ning uuriti ohvrilooma siseelundeid; endeid sisaldasid lindude lend, kanade söögiisu, teavet saadi Sibülli raamatutest. Rooma teater oli aga väga tihedas kooskõlas Kreeka teatriga. Roomaski olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võidusõidud kuid need ei olnud kuigi populaarsed. Vanasti olid pealtvaatajate istumiskohad puust ning esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast Roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulgas oli isegi mõningad orjad. Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult rahva lõbustamiseks ja naerutamiseks. Enamus etendustest olid Kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandused. Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased
Haridus Roomas oli pere ül laste kasvatamine Enamik roomlasi saatsid oma lapsed kooli kirjaoskust õppima Rikkamad võtsid koduõpetajad Poistest oli eesmärk teha avaliku elu tegelane ning seetõttu kestis õpetamine kaua Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu Teater Teater polnud nii populaarne kui gladiaatorite võitlus või hobukaarikute sõit Esimesed kivist teatrid rajati roomas alles vabariigi lõpul Puudus koor , dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega Näitlejate ühiskondlik positsioon madal ja leidus ka orje. Algul olid kõik näitlejad mehed, hiljem oli ka naisi. Enamus näitemänge olid komöödiad Näitlejad olid enamasti kreeklased Tegelaskujudena esinesid rumalad, ihned, noorukid, prostituudid jt Kultuuri õitseng Augustus nägi kirjanduses ja kunstis vahendit Rooma võimsuse ja enda võimu ülistamiseks Augustuse taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma ühiskopnda mitmeid andekaid autoreid
annaabi.ee 
