hingelis-vaimset ja kehalist tervikut.2 Kirikulaul toimib jumalateenistuses koguduse ja kristliku õpetuse vahendajana. Laulmine kuulub kogu kirikurahvale. Koori ülesanne on toetada ühist laulmist ja hoolitseda selle eest, et laulu osa teenistuses sujuks nõtkelt. Kaasajal on tegelik olukord kujunenud küll koori kasuks, mis aga ei tähenda , et kirikurahvas kaasa ei võiks laulda. Tekstid sisaldavad palveid ja õpetusi ja need on mõeldud kõigile kuulamiseks. Seepärast on ka lauljaile mäletamisväärne laulda nii, et sõnad oleksid selgesti arusaadavad.(ortodoksi liturgia)3 Koraal luteri kirikus Koraalil on luteri kirikus täita oluline roll. Sidusa üksusena jumalateenistuses loob ta koos sõnaliturgiaga vaimse, esoteerilise terviku, laulva koguduse lõputa lähenemise sõnas peituvate eesmärkide poole, täis aukartust ja imetlust. Sõna ja inimene kohtuvad muusikas. Koraal häälestab ja meelestab rituaalile, temas on lihtne tarkus ja sügavad tõed.
Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse
16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel. Tsitter
24 Kuivõrd see sündmus leidis aset LääneEuroopa ooperi raskel kriisi ja modernistlike tendentside sissetungimise ajastul, on seitsmekümne kolme aastase helilooja saavutus üllatav ja sõna otseses mõttes kangelaslik. Imeteldava entusiasmi ja huviga võttis Verdi osa "Othello" lavastustöödest. Ta õpetas lauljaile partiisid, aitas neil lavakujusid vormida, ning kui talle näiteks proovide ajal kuulsa Tamagno (Othello) mäng ooperi lõpustseenis ei meeldinud, haaras maestro lauljalt pistoda ja näitas kõigi juuresolijate ehmatuseks ette, kuidas seda kohta mängida, kuidas kukkuda ja kuidas trepiastmeid mööda surnult alla veereda! Ooperi esietendusel aga viibis maailmakuulus Verdi I vaatuse ajal lava taga selleks, et tormistseenis plekkplaadiga "müristada"!
w:hAnsiTheme="minorHAnsi" w:cs="Arial"/>
puhastustule ajast maha arvatakse. Kella seitsme ajal kuulsin, kuidas Sitsiilia kuninga kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast.
annaabi.ee 
