5.1 Looduslikud eeldused Norra asub parasvöötmes huvitavas kohas, lääne rannikust möödub soe Golfi hoovus, mis toob niiskust ja sademeid. Talved on soojad ja suved keskmiselt soojad. Temperatuurid talvel on keskmiselt 3-5 kraadi ja suvel 19-28 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa ulatub natuke üle 2000 ja vegetatsiooniperioodi pikkus varieerub 2 kuust 5 kuuni. Mullad on leetunud ja gleistunud, maaparandustöid suurel määral ei tehta kuna kliima on tasakaalukas. Laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem võidakse teha mõningaid kuivendusi. Niisutust tehakse kallakute peal asuvatele põldudele. 5.2 Majanduslikud eeldused Majanduslike eelduste poolest pole Norral millestki puudust, käsutada on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajanduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia, lisaks toetab ka valitsus põllumajandust. Soositakse, et
Rahvahulk on maalitud äärmiselt detailselt. Välja on toodud nii inimeste emotsioonid kui ka nende riietuse detailid. Vähem oluliseks pole kunsntik pidanud ka loomade ja maastiku täpset kujutamist. Maali jaotab kaheks ebavõrdseks osaks taustal asuv kuusk, mis tundub isegi suuema ja võimsamana seetõttu, et tema latv pole “maalile mahtunud”. Tegevus toimub orus, mis on juba inimkäte poolt muudetud. Taustal laiuvad teedega liigendatud põllu- ja karjamaad. Laugematel mäenõlvadel on näha hooneid. Kõrgemad mäed on maalitud Domenico’le omases stiilis. Figuurid on taas skulptuursed ja perspektiivi on käsitletud äärmiselt oskuslikult Püha Zenobius imet tegemas (St Zenobius Performs a Miracle) c. 1445 Temperapuidul 28 x 32 cm Fitzwilliam Museum, Cambridge Zenobius (337-417 või 424) oli Firenzes tegutsenud piiskop, kellel oli Jumala poolt antud ka võime teha imesid. Antud maalil ongi kujutatud ühtesi suurimatest imedest:
Erosiooni põhjustajaks ei ole vaid metsade maharaiumine vaid ka liigne loomade karjatamine ja ka väärad maaharimisviisid. Eriti tundlikud erosiooni suhtes on kliimaatilised äärealad ja mägede nõlvad. Väär maaharimine ei ole kindlasti mitte teisejärguline probleem, sest põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas 26 miljardit tonni mulda. Parasvöötme kliimas kulub mulla taastumiseks 200-1000 aastat. Mägede nõlvadel on probleemiks see, et ei harita maad õigesti. Laugematel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda ning järsematel nõlvadel tuleb kasutada terrasspõllundust. Mulla viljakuse säilitamiseks tuleb kasutada ka õigeid väetiseid, mis võimaldavad taimedel paremini kasvada ja pinnase kadumine vee ja tuule tõttu väheneks. Ehk minu arvamus ongi, et ka arengumaades, kus teadmised pole nii suured tuleb õpetada juba noori tulevasi talumehi õigesti maad harima ja anda neile võimalus kasutada parimaid
Looduslikud tingimused varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra põllumajandus annab ühe saagi aastas. Mullad on peamiselt leetunud ja ning väheviljakad. Maaparandustööd pole arvatavasti ulatuslikud, sest Norras valitseb tasakaalukas kliima. Kindlasti tehakse mõningaid kuivendusi laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem. Niisutust on vaja teha aga kallakute peal asetsevatele põldudele. Majanduslike eelduste koha pealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3 % (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajanduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju
kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas; on üsna viljakas, kuid killustub reljeefi tõttu väiksemateks laikudeks. Põllumaa paikneb peamiselt laugematel künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%. Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka sigu, lambaid ja kanu
esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas; on üsna viljakas, kuid killustub reljeefi tõttu väiksemateks laikudeks. Põllumaa paikneb peamiselt laugematel künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%. Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka
leedemullad. B) Nõva- ulatub sisemaale, karbonaatne materjal jääb alla, mis on kaetud kruusade või viirsavidega. Mullad paremad kui a, sest põhjavesi on lubjarikas. VIII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond- haarab enda alla 5% Eestimaast. Haanja, Otepää, Karula kõrgustik. Geoloogiline aluspõhi karbonaadivaene materjal, Kagu-osas tuleb ülemdevoni lubjakivid aluspõhjaks. Lähtekivimid mitmesuguse karbonaatsusega. Suured kallakud ja põllumajanduslik kasutus laugematel aladel. Põllumaa osatähtsus suur, 35-39%. Asustatus tihe. Suurim probleem erosioon. Mullad kirjud, erodeeritud aladel väga madala viljakusega, deluviaalsetel aladel boniteet 5-7 klass. Deluviaalseid muldi on vaid väga kitsaste ribadena. Erodeeritud leostunud ja leetunud mullad ja deluviaalsed mullad. A)Otepää-Karula-pinnavormid väiksemad, järsakud väga järsud. B)Haanja-suuremad pinnavormid aga laugemad. Kasutuse puhul erosioonivastased võtted, ristipidi kaldega harimine.
annaabi.ee 
