● Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või ● 33%-l vaadeldud hoonetest värvikihi hinnang alla „rahuldava“. selle pinnal olev papp. ● Mida kauem on fassaad ilma kaitsva värvikihita, seda enam ta ● Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni pleekub ja praguneb ning ka tulevase värvikihi nakkeomadused märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema langevad. välisõhuga tuulutatav õhkvahe. ● See tähendab omakorda, et fotodegradeerunud puidu värviga ●
tõmbele töötavad tappühendusi (kalasabatapp, haritapp) - Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud. Pruss- Karkassmaja - Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina kande ja piirdefunktsioonid lahutati. - See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge - Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale - 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju - Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940
külmasid kihtisid, kus toimuks veeauru kondenseerumine ja veeauruga küllastatud õhk eemaldub loomulikul teel läbi seina. Märkus: Välisvoodri ja soojustuse vahele jäetakse reeglina õhuvahe, sellega välditakse läbi välisvoodri tunginud niiskuse sattumine tuuletõkkepapile ja soojustusele, eriti kui on kahtlusi, et välisvooder ei takista täielikult tugevate tuulte poolt tekitatud surve tõttu vihmavee tungimist läbi voodri (peamiselt serviti või murtud kivide puhul, laudvoodri puhul). Õhuvahe peab olema ülevalt lahti tuulutuseks. Õhuvahe on vajalik ka siis, kui välisvooder on niiskust mitteläbilaskvast materjalist, mis ei võimalda hoone seest tuleva niiskuse loomulikku eemaldumist. Välissein normaalse niiskusega ruumile: 9 Välissein normaalse niiskusega ruumile, seest õõnesplokkidest: 10 Puitkarkassiga hoone: 11
ARVUTUSTEGA. 1.1.1 Välissein Välisseina kandev osa on ehitatud ristlõikega 200x50 prussidest, prusside omavaheline samm on 600mm. Antud prusside vahele on paigaldatud 200mm mineraalvill. Prusside külge on väljapoole kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm. Karkassi vahele paigaldatakse 50mm paksune mineraal vill ning karkassi peale paigaldatakse 13mm kipsplaat. (vt. Joonis 1) 5 Joonis 1. Välisseina konstruktsiooni sõlm Tabel 1.
kasvu. Praeguse Aisa, Karuselli, Auli ja Kajaka tänavate kandis kujunes väikeste puust elamutega tihedasti asutatud piirkond. Varasema eeslinnahoonestuse kohta on vähe andmeid, kuid analoogiate põhjal võib oletada, et tegemist oli küllalt arhailist tüüpi lihtsate palkehitistega, mis siiski erinevalt talurahvaelamutest olid varustatud (mantel)korstna ja klaasitud akendega. Pilt muutus linlikumaks alles 19. sajandil, kui hooned said laudvoodri ja seni rooga kaetud katused asendati esialgu laudadest, hiljem laastu- ja sindlikatustega. Puitkatuste kõrval kogusid populaarsust ka põletatud katusekivid. Piirkonnast leiab ka 12 üksikuid efektseid tüüpfassaadide rakendusi 19. sajandist, kuid olulise osa hoonestusest moodustavad siiski 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse elamud, mis oma ideoloogialt jätkavad tüüpfassaadidega sissejuurdunud traditsioone. Veel enne I maailmasõda
31. Seetõttu on süttivat ja põlevat materjali nendes elamutes palju. Palkseinte puhul on tulekahjuolukorras tegemist ühemõõtmelise söestumisega kiirusega 0,65 mm/min. Süttimine võib aset leida leegist või suurest temperatuurist puidu pinnal (400°C). Söestumissügavusel üle 25 mm muutub edasine söestumine veelgi aeglasemaks, kuna söekiht on tavalisest puidust 6 korda halvema soojajuhtivusega ning kaitseb puitu edasise söestumise eest. Joonis 2.31 Vana palkseina (vasakul) ja laudvoodri (paremal) eksponeerimine. Sageli oli probleemiks liiga väike vahemaa ahju või lõõri ja puitpinna vahel. Kaugus korstna suitsulõõri sisepinnast kuni süttiva seina- või laepinnani peab olema vähemalt 25 cm ja see vahe peab olema täidetud kuumakindla mittesüttiva materjaliga. Uuritavates elamutes esines üksikuid eksimusi selle nõude vastu, vt Joonis 2.32, Joonis 2.33. Joonis 2.32 Puitpinna ja ahju vahele ei ole tehtud piisavat mittepõlevast materjalist vahekihti.
annaabi.ee 
