•1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida
1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa. Eestimaa nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja Eestile. Liivi(maa) ordu Katoliku rüütli ordu Liivimaal tekkis 1237 aastal Mõõgavendade ordust pärast selle hävitavat lüüasaamist leedulaste käest. Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga.
Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212 1208 tungis Mõõgavendade Ordu koos liivlase ja lätlastega Ugandisse ning rüüstas seda, pani põlema Otepää linnuse. Eestlased tegid vasturetke latkalite maadele. 1210. aastal tegid eestlased sõjakäigu liivlaste vastu piirates Võnnu linnust, mis oli ka Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt. Kuna Riiast oli oodata abiväge, kasutasid eestlased taganemisel kavalust, niinimetatud “põgenemistaktikat”. Nad jäid Ümera jõe äärsetesse metsadesse varitsema ja ründasid jälitajaid täiesti ootamatult. Saavutati üks vähestest muinaseestlaste võitudest, mis andis neile jõudu ja usku oma võimetesse. Läti
Kihelkonnad jagunesid mõnekümnest kuni sajast talust koosnevateks maksustusüksusteks- vakusteks. Kihelkondadest moodustusid maakonnad ( 8 Viru, Järva, Lääne, Harju, Ugandi, Sakala, Rävala). Elanikke kutsuti vastavalt maakonna nimele, kus nad elasid aga esines aka eestlaste üldnimetust. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad ühiselt, tähtsaim üritus oli iga-aastane nõupidamine Raikkülas. Suhted naabritega: Liivlaste, soomlaste ja kuralastega valdavalt rahumeelsed. Latkalite ja leedukatega tihti vastastikuseid rüüsteretki. 12 saj. käisid Eestlased rüüstamas ka Taanis ja Rootsis, kus hävitaid Sigtuna linna. Ida-Eestis tuli võidela slaavlaste sõjakäikude vastu, kuid vanavene rikk oli lagunenud ja väga suurt ohtu enam ei kujutanud. Eestlaste väeüksus oli malev, mis koosnes ratsa-ja jalameestest. Relvadest olid tähtsad odad, kasutati ka sõjakirveid ja kaheteralisi mõõki. Kaitseks kasutati kilpe ja kiivreid. Muinasusund: VÄGI
laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas väljaristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvadjäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- jaläänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimineka peaaegu paratamatu.Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutustekaudu valdusi saada. Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... Ümera lahing jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. 1227.a. talv Sakslased otsustasid suurt sõjakäiku Saaremaale. Mindi üle jää. Muhu alistati lahinguga, Valjala ilma lahinguta.
o Linnusesse sisse lubati üksnes preestreid, kes piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud. See lükati edasi. · Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi. EESTLASED PEALETUNGIL · Viljandi piiramisele vastasid eestlased peatselt terve rea omapoolsete retkedega. · Sakslaste liitlaste latkalite ja liivlaste alasid rüüstati väga. · 1211 suveks valmis isegi suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja seejärel juba Riia ründamine. · Linnus piirati sisse ning algas selle ründamine. · Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama.
. 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. - Viljandi piiramine 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu. Puhkes katk 1212
annaabi.ee 
