tundlikud teraviljad, ristikud ja kanep. Mulda sattunud orgaaniline aine laguneb ja vabanevad taime toite elemendid. Õhurikkas mullas toimub see suhteliselt kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid vabanevad. Orgaanilise aine lagunemise käigus leiab aset mitmesuguste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liikumine, tekib mulla orgaanilineaine - huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilis omadusi, suurendab mulla poorsust, vee mahutavust ja vähendab lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena.
Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse erinevad gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust (Penu, 2005). 1 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1 Gleistunud pruunmullad Rohumaal ja põllumaal tehtud kaevetes on gleistunud leetjas muld (KIg). Huumuseringis oli huumusehorisondi tüsedus suhteliselt sarnane jäädes vahemikus 23-26 cm (tabel 1 ja 3). Rohumaal varasematel aegadel on kasvatanud vilja ja põllumaad kasutatakse stabiilselt vilajpõlluna. Huumusesisaldus on keskmine 3%.
(LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas Kaasnevad mullaliigid on kõrgematel pinnavormidel sarnase geneetilise tekkega gleistunud ja
5%- kõrge, üle selle on väga kõrge. Lõuna-Eesti põllumuldades on huumust 2,5%, Kagu-Eesti erodeeritud muldades 1-1,5%, Kesk-Eestis 3%, Põhja-Eestis 4%, paepealsetes muldades 10-30%. Huumuse tähtsus: 1)huumus võtab osa mullatekkeprotsessist- tänu hapetele toimub mulla mineraalosa lagunemine (bioloogiline murenemine), leiab aset ainete migratsioon 2)huumus mõjutab mulla füüsikalisi ja hüdrofüüsikalisi omadusi- veemahutavust, lasuvustihedust, poorsust jne. 3)huumusest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused nagu neeldumisnähtused ja mullahappesus. 4)huumus on viljakuse kandja, olle sühteaegu toitainete allikaks, sest pidevalt tekib huumust juurde, kuid samal ajal 1-3% huumusest mineraliseerub ja selle lagunemise käigus vabanevad mulda taimedel vajalikud toitained 5)huumus mõjub taimedele kasvustimulaatorina, eriti efektiivselt mõjuvad rauahumaadid. MULLAPROFIILI EHITUS JA MORFOLOOGILISED TUNNUSED
Mulda sattunud orgaaniline aine laguneb ja vabanevad taime toite elemendid. Õhurikkas mullas toimub see suhteliselt kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid vabanevad. Orgaanilise aine lagunemise käigus leiab aset mitmesuguste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liikumine, tekib mulla orgaanilineaine - huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilis omadusi, suurendab mulla poorsust, vee mahutavust ja vähendab lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist
Et kasvupinnas sisaldab nii orgaanilist kui mineraalset komponenti, on tema tihedus väiksem kui mineraalosa tihedus ja suurem kui orgaanilise osa tihedus. Nii varieerubki näiteks haritava põllumulla 3 tahke faasi tihedus vahemikus 2000 … 2700 kg/m . Et aga kasvupinnased sisaldavad alati vähemal või rohkemal määral õhuga täidetud tühimikke (poore), peetakse nende tihedusest rääkides silmas tavaliselt lasuvustihedust. Näitena võib tuua jällegi haritava põllumulla, mille lasuvustihedus on 3 vahemikus 800 … 1600 kg /m . Erinevatel eesmärkidel rajatavad objektid vajavad erineva tihedusega kasvupinnaseid. Keskmisest tihedamaid kasvupinnaseid tuleb kasutada näiteks spordimurude ja tänavapuude istutusalade rajamisel; muudel juhtudel valitakse pigem õhurikkam kui tihedam kasvupinnas.
annaabi.ee 
