pikemaaegset tööd alla omahinna. Selliste juhtude puhul tuleks tegeleda riskide maandamisega. Sellel turul ei saa vedaja tihti lähtuda omahinnast, vaid tuleb lähtuda turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt. majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad (majanduslikud tegurid), sotsiaalsed tegurid, poliitilised tegurid, hooajalised tegurid, eralkorralised, konkurents jne. Prahilepingute ligiid: lastiveo prahileping (erinevad alaliigid), tähtajaline prahileping (erinevad alamtüübid). Nt lastiveo puhul prahtija maksab veoteenuse eest prahiraha dollarites/eurodes laaditud kaubaühiku kohta. Mõnikord tehakse ka kokkuleppeid ja makstakse kindle summa. Tähtajalise prahilepingu puhul maksavad prahijad laeva kasutamise eest renti. 10) Oled laevaomanik. Prahiturg tänasel päeval on 9000$ päevas ja on langemas.
(Dw), puhas kandevõime (Dp) Veetud lastikogus - (Q, Q) ja veetud reisijate arv - (R, R). Kus: Q ja R veetud lastikogus ja reisijate arv lihtreisis, Q ja R summaarne lastikogus ja reisijate arv kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta Veomaht tingtonnides (Qt) - näitaja arvutamisel võrdsustatakse veetud lastitonn tinglikult ühe reisijaga. Näitajat kasutatakse põhiliselt kauba-reisilaevadel hinnakujunduses (lastiveo tariifid ja piletihinnad) Läbitud miilide arv (L, L) - L läbitud miilide arv lihtreisis, L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta Teostatud tonn-miilide (QL, QL) või reisija-miilide (RL, RL) arv - QL ja RL näitajad lihtreisis, QL ja RL - summaarselt Tonnaazi-miilid (DpL, DpL) või reisijakohtade-miilid (RkL, RkL) arv - DpL ja RkL näitajad lihtreisis, DpL ja RkL summaarselt.
seisundit selle ehitamisest peale kuni selle vanaraua müügini. Väiksemad läbivaatused igal aastal, suuremad ~5 aasta tagant. Annab laevale vastavaid dokumente, üheks on laeva ohutuse tunnistus (kõige olulisemad ülestähendused on klassifikatsiooni-ühingu ülestähendused: class records). Hiljem nende ülestähenduste järgi selgus, et laeval oli juba eelnevalt mingi viga (peamasina vundament vajus). Mida kujutab endast lastiveo leping kaupade rahvusvahelise ostu-müügi tehingu puhul laeva ostmise vormistamine raamatukogust kogumik ”rahvusvaheline mereõigus” lähme üle kaubandusliku meresõiduõiguse peale Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks (võeti vastu ühe esimese õigusaktina peale Eesti taasiseseisvumist 20.08.1991.a). [Selle 372-st §-st on alles vaid 28] Selle alusel võeti vastu ka laevaregistrite põhimäärus (on tänaseks tühistatud).
Σ� – lasti või reisijate veost saadud prahi/piletiraha Σ� – lastikogus või reisijate arv vastavalt Lastivedude ühe tonni omahind määratakse: �� = ΣR ΣQ kus: �� – lasti ühe tonni veo omahind Σ� – reisi kulude kogusumma Σ� – veetud lastikogus reisi või mõne muu ajaühiku jooksul Lastiveo ühe tonn-miili omahind: ��� = ΣR ΣQL kus: ��� – tonn-miili omahind Σ�� – tonn-miilide arv Laevareisi rentaablus: ���= Σ��� Σ�� x 100 kus: ��� – laevareisi rentaablus Σ��� – reisi 27 Tabel 7
ja optimaalne trimm Laeva püstuvus, pikitugevus ja trimm sõltuvad lasti koormuse jaotusest piki- ja püstilaeva. Kui on teada lastide kogused, hakatakse neid jaotama trümmide vahel, arvestades nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Lastide omaduste arvestamine on tähtis nende vigastusteta 54 kohaletoimetamise seisukohalt. Suurt tähelepanu nõuab taaras veetavate vedellastide, lõhnu eraldavate ja tolmavate lastide kokkusobitamine. Lastiveo seisukohalt iseloomustab laeva tema erimahutavus, mis määratakse laeva lastiruumide ja kandevõime suhtena, s.t. W = P Tükklasti veol on lastiplaani koostamine keeruline ülesanne erineva stoovimisteguriga lastide suure arvu ja kõige erinevate omaduste tõttu. Laeva kandejõu ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab vedajal olema võimalus muuta lastitavate kaupade koguseid. Selline võimalus aga praktiliselt puudub, sest kaupade kogused määrab reeglina
Seejärel asutakse läbirääkimistesse, mis seisnevad eelkõige lõpliku prahihinna kujundamises. Oluline tegur prahiturult sobivaima laeva leidmiseks on selle laeva oletatav prahihind, mida prahiturul kajastatakse tonn-miili kohta. Selle abil saab prahtija kalkuleerida lastiveo oleta- tava hinna. Laevade prahihinda kujundab turul olevate vabade laevade arv. Mida rohkem on laevu turul, seda tõenäolisem on, et laevade turuhind on ülepakkumiste tõttu madal. Prahtijad lähtuvad ka sellest, millisel maakleril on laevaomanikega parimad suhted. Kui prahti-
annaabi.ee 
