lastides aktiivset bakterite ja hallituse teket 2) kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mis mõjutab nende keemilist koostist, mis omakorda põhjustab maitse- ja toiteomaduste halvenemist ja isegi kadumist. Peamiselt transporditakse kiiresti riknevaid laste külmutuslaevadega või spetsiaalsetes külmkonteinerites. Külmutuslaeva trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastiluugid on külmakadude vähendamiseks on mõõtmetelt väikesed. 4 Liha ja lihasaaduste transport Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. (R. Loodla 2003, lk 37) Liha riknemise põhjuseks on ensüümid ja mikroorganismid, mille tegevus on kõige aktiivsem temperatuuridel +40 kuni +500C. Ensüümide ja mikroorganismide tegevus
Vahetetik ehk twiintekid – ei pea olema veekindlad. Laeva tekid on plaadid, mida on tugevdatud põiki- või piki süsteemis tugevdamisega, ning avauste juures on lisatugevdused Teki plaadistus on pakseim luugi avauste kõrval, ning ka 40% laeva pikkuse ulatuses laeva keskosas, õhenedes vööri ja ahtri suunas, kus pinged on kõige väiksemad Sundeck, main deck, upper deck, tweendeck, lower deck, helicopter deck, bridge deck, vechil deck 20. Erinevad lastiluugid Folding – volditavad paneelid, nende eelis on see et paneelid on suured ja selletõttu vähem. Rolling – külgedele avanevad luugid. Lifting (pontoon)- eemaldatavad kraanaga. Piggy-back – kasutatakse väiksematel laevadel, luugid lähevad üksteise otsa avanemisel. Lastiluuke tuleb pidevalt kontrollida, et nende veekindlus ja tihendid oleksid alati ideaalses korras, et vesi ei läheks sisse ja ei kahjustaks kaupa.
Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. (Langh Shipping Co) Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, Liinilaev, Tramplaev. Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Maagiveolaevad. Enamik maake on väga rasked.Laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik. Kaasaegsed maagiveolaevad veavad tagasiteel mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat
oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus PUISTLASTILAEVAD E BULKERID Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. MAAGIVEOLAEVAD
laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja
puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude
laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja
annaabi.ee 
