Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Tõstavad esile lasteluuletajaid: Heiki Vilep ( „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007) ja Ilmar Trull („Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007). Kümnendi tippteos on Aino Perviku diloogiat, mis koosneb raamatutest „Maailm Sulelise ja Karvasega” ning „Suleline, Puhuja ja Must Munk”. Esile tõstab veel kaht noort debütanti: Kristiina Kassi („Kasper ja viis tarka kassi”, „Samueli
laenu-hoiuühisuses ja majandusühingu raamatupidajana. 1920. aastast oli Kamsen Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. 19271931 töötas Kamsen ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 19301931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. 1950 kolis Tallinna tütre juurde, suri 16. mail 1952 Kiisal. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&table=Persons · Üks viljakamaid 20.sajandi alguse lasteluuletajaid · Lasteluuletajana tegutses 40-ndate aastateni · R.Kamseni esimesed luuletused ilmusid peamiselt ,,Postimehes" ja ,,Lindas", pärast ,,Lastelehe" ilmumahakkamist sai temast selle väljaande üks püsivamaid ja produktiivsemaid autoreid kaastööd, luuletusi ja proosapalu avaldati nelja aastakümne vältel. · Luuletused ja jutud ilmusid ajakirjades: ,,Eesti Naine" kaasandes ,,Väikeste sõber"
kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud ,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses lasteraamatuproduktsiooni vähenemine 90ndate alguses
Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911. Realistliku lasteproosa klassika: Jaan Lattik Meie noored 1907; Oskar Luts, Kevade 1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921,
(alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005; „Katus sõidab” 2007 ja Ilmar Trull, kes pakub meeldivaid luuleelamusi luuletustega: „Iseloomuga loom”, 2005; „Musta kassi mumba”, 2006; „Järvevaht ja joogivesi”, 2007. Lastekirjanduse klassikute koondkogumikud on ilmunud kirjanikelt Leelo Tungal, Ott Arder,
Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum, värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule. Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks.
1986 ,,kartul, lehm ja kosmonaut" nooreamatele 1980 ,,Neitsi Maarja neli päev" noorsoojutt 1983 ,,Pool kera" sikluslik jutustus, eetilised probleemid inimese elus 1986 ,,Kirju liblika suvi" alkoholism lapse seisukohast 1989 ,,Pille, madis ja teised" lapse elu mõjutvad tõsised probleemid 1989 ,,Kristiina, see keskmine" 9 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid Eesti lasteluule kõrgaeg: · kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule · luuletja muutub lapse partneriks · õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika: · lapse lähikond, tema argipäev · loodus lapse mõjutajana · lõbusad seiklused · laps kui ühiskondlik olend ( R.Parve, F:Konta, M.Kesamaa) · filosoofiline eluvaatlus (J:Sang, O.Saak, K,Kangur, E.Sepp) · isamaaluule, rahvulik mälu (H.Jürisson, V.Luik, H.Runnel. L.Tungal)
annaabi.ee 
